Friisimaa kliinikute tulevik: ringkonnanõukogu teeb otsuse 2. juulil!

Friisimaa kliinikute tulevik: ringkonnanõukogu teeb otsuse 2. juulil!

2. juulil teeb Horumersieli linnaosa nõukogu murrangulise otsuse Friisimaa kliinikute tuleviku kohta. Arutelu käib kolme kliiniku asukoha üle Varelis, Sandes ja Wilhelmshavenis. Vahepeal on poliitikast juba kuulda hääli, kellel on vajalike sammude osas erinevad arvamused. Bundestagi liige Siemtje Möller (SPD) pooldab selgelt Friisimaa piirkonna haiglate pikaajalist toimimist, Anne Janssen (CDU) aga näeb keskkliiniku loomist ajaloolise võimalusena. Teisest küljest väljendab Martin Sichert (AfD) muret ja hoiatab võimaliku "meditsiinilise lageraie" eest piirkonnas [nwzonline], millest teatati.

Olukord on kõike muud kui lihtne. Frieslandi kliinikud on silmitsi rahaliste raskustega ning praeguste aruannete kohaselt on prognoositav aastane puudujääk hinnanguliselt 25 miljonit eurot. Kui Vareli Püha Johannese haigla püsib 2030. aastani, võib puudujääk tõusta isegi 45 miljoni euroni [kma-online] kirjeldab plahvatuslikku olukorda. PricewaterhouseCoopers (PWC) soovitas oma aruandes Vareli haiglast loobuda ja Sande kõrgtehnoloogilised teenused koondada. Need soovitused tekitavad küsimusi piirkonna struktuuride ja arstiabi kohta.

Poliitilised seisukohad üksikasjalikult

Kuidas parlamendiliikmed uutesse väljakutsetesse suhtuvad? Siemtje Möller pooldab arstiabi tagamist üleminekufaasis uutele struktuuridele. Ta rõhutab, et Vareli asukoht on eriti oluline günekoloogilises ja sünnitusabis. Ta hoiatab ka kiirustavate sulgemiste eest ja kutsub üles jätkusuutlikke struktuure, et saada üle muutunud õigusliku olukorra väljakutsetest.

Anne Janssen nõustub, kuid peab Friisimaa ja Wilhelmshaveni optimaalse hoolduse tagamisel oluliseks linnaosa nõukogu rolli. Ta kutsub üles viivitamatult arutama arstiabikeskuse (MVZ) loomist ja näeb võimalust keskkliiniku loomises. Ta rõhutab, et ei tohi eirata kulude tegureid ja õiguslikke raamtingimusi.

Teisest küljest on Martin Sichert, kes käsitleb oma argumendis eelkõige kiirabikabinettide ülekoormust ja pikenevaid ooteaegu. Ta kardab, et võimalik osakondade ja haiglate sulgemine seab ohtu arstiabi. Tema mure keskendub ka finantsriskidele ja muutuvatele hooldusnõuetele, eriti Ida-Friisi poolsaare vananevale elanikkonnale.

Soovitused ekspertarvamusmaastikult

Olukorra põhjalik analüüs ilmnes ka hiljuti avaldatud Alam-Saksi liidumaa sotsiaal-, töö-, tervishoiu- ja võrdõiguslikkuse ministeeriumi raportist. Seetõttu on kvaliteedi ja tõhususe tõstmiseks hädasti vaja meditsiiniteenuste sihipärast koondamist tõhusatesse kohtadesse. Tähelepanu keskmes on struktureeritud ambulatoorne ravi, et 2040. aastaks oluliselt muuta statsionaarsete ravijuhtude arvu. Neid soovitusi ja nendega kaasnevaid väljakutseid arutatakse ka eelseisvas arutelus Tervishoiuministeeriumis [medconweb].

Linnaosakogu seisab 2. juulil ees olulise otsusega, millel võib olla püsiv mõju piirkonna tervishoiule. Kõiki neid erinevaid hääli tuleb kuulda võtta, et leida Friisimaa kliinikute ja elanikkonna jaoks elujõuline lahendus.