Kulude plahvatuslik kasv päevahoiu- ja koolisektoris: mis saab järgmiseks, Alam-Saksimaa?

Kulude plahvatuslik kasv päevahoiu- ja koolisektoris: mis saab järgmiseks, Alam-Saksimaa?

Nordrhein-Westfaleni omavalitsused seisavad järgmistel aastatel silmitsi tohutute rahaliste väljakutsetega. Harburgi rajooni rajooni administraator Rainer Rempe hoiatab dramaatiliste eelarvepuudujääkide eest 37 miljonit eurot aastal 2026 ja isegi 47 miljonit eurot aastal 2027. Otsustavaks põhjuseks on osariigi ja föderaalvalitsuse uued seadusenõuded, mis koormavad omavalitsusi lisakuludega. Eriti olulised on sissemaksevabade päevakeskuste sisseseadmine ja planeeritud kogupäevahoid algkoolides.

Survet omavalitsuste kassale suurendab 1. augustist 2026 esimesele klassile kehtima hakkav kohustuslik kogupäevahoiu õigus, mis laieneb 2029. aastaks esimesele kuni neljandale klassile. Üleriigiliselt on hetkel rahuldatud vaid osa vajadusest, sest umbes 1,8 miljonit algkooliealist last, mis praegu on 5 protsenti kogu lastest kogu päeva eest. Nii et siin on veel arenguruumi, et kvoodi suurendada. Föderaalne pereministeerium on planeerinud 2029. aastaks 3,5 miljardi euro suuruse investeeringumahu kogupäevahoiu laiendamiseks, et toetada omavalitsusi, isegi kui konkreetsete rahaliste panuste osas jääb ebaselgus. Bmbfsfj.de teave näitab, et need fondid ei toeta mitte ainult uute kohtade laiendamist, vaid ka tegevust.

Rahaline ebakindlus ja väljavaated

Eriti plahvatuslik on olukord Harburgi linnaosas, kus 2024. aasta detsembris otsustati kogupäevahoiu „koolivalitsuse mudel”. Sellegipoolest on teateid linnaosamaksu võimalikust kuue protsendipunkti võrra tõusust, mis võib kaasa tuua 4,5–5 miljoni euro suuruse lisakoormuse Buchholzi linnale. Esimene linnavolinik Dirk Hirsch väljendas muret, et see suurendamine süvendab veelgi linna rahalisi probleeme, samas kui Winsenis, mille koormus on ligikaudu 3,6 miljonit eurot tulemuseelarves, tuleb investeeringud tühistada ja klubide rahastamine üle vaadata, nagu rõhutab linnapea André Wiese.

Lisaks jääb ebaselgeks, mil määral suudab riigivalitsus uusi rahajaotuse regulatsioone õigeaegselt rakendada. Kuigi valdadele on ette nähtud 142 miljonit eurot lisaraha, peavad linnaosad valmistuma väiksemaks toetuseks. See ebakindlus muudab omavalitsuste planeerimise oluliselt keerulisemaks. Samuti on linnaosade planeerimiskindluse seisukohalt ebakindel riigipoolne rahaline tasakaal.

Teel täispäevahooldusele

Lootusekiir on veel. Juba kinnitatud investeeringute programm toetab pikas perspektiivis kogupäevahoiu laienemist. Föderaalvalitsus plaanib programmi pikendada 2029. aasta lõpuni. Föderaalpereminister Karin Prien rõhutab, et osariikide ja omavalitsuste jõupingutused kogupäevase hariduse ja hoolduse pakkumise laiendamisel on juba näidanud paljulubavaid edusamme. Viimastel aastatel on kasvava nõudluse rahuldamiseks loodud palju kohti. Aga teha on veel palju.

Seetõttu ei tohiks väljakutseid alahinnata, eriti arvestades peatset kogupäevase hoolduse seadusliku õiguse kehtestamist. Eelkõige võib see mõjutada omavalitsuste finantsolukorda. Jääb näha, kas lubatud föderaalfondid leevendavad kogukondade koormust.

Kõigile asjaosalistele tähendab see: planeerige hästi, tehke edasisi jõupingutusi ja valmistuge eelseisvateks muutusteks võimalikult hästi. Kas investeeritud jõupingutused suudavad rahalised raskused kompenseerida? Järgmised kuud näitavad, kuidas olukord areneb.

Täpsemat teavet juriidiliste muudatuste ja finantsraamistiku kohta saate lugeda artiklitest alates kreiszeitung-wochenblatt.de, bmbfsfj.de ja federalgovernment.de külastada.