Kas ühistranspordis on turvaline? Hamburgis räägitakse naistevankritest ja kaitsemeetmetest!

Kas ühistranspordis on turvaline? Hamburgis räägitakse naistevankritest ja kaitsemeetmetest!

Viimastel aastatel on ohutuse teema kohalikus ühistranspordis muutunud järjest olulisemaks. Nagu põhjalik uuring näitab, tunnevad naised end sageli öösel ebaturvaliselt. Valju Fink Hamburg Metroo ja S-Bahni kasutamine sellistes linnades nagu Hamburg ei ole probleemideta: stress, tõuklemine ja agressiivne käitumine domineerivad sageli, eriti õhtutundidel.

Föderaalse kriminaalpolitsei büroo (2020) murettekitav uuring näitab, et üle 66% küsitletud naistest tunneb end öösel ühistranspordis ebaturvaliselt. See seletab ka hamburglanna Doruntina Bajraktaraji avaldust, kes pärast enda kogemusi rongis kiusamisega kutsus naistevaguneid. Nüüd on ta suutnud oma petitsioonile koondada üle 38 000 toetaja.

Nõudlus naistekärude järele

Naistevankrite idee on Jaapanis juba laialt levinud ja Bajraktaraj näeb seda võimaliku lahendusena naiste kaitse suurendamiseks. Usutav on ka Etta Hallenga nõue Düsseldorfi naiste nõustamiskeskuselt sobivate meetmete järele, mis ulatuvad kaugemale eraldi vagunite loomisest. Ta hoiatab, et sellised meetmed võivad jätta mulje, et naised vastutavad ainuisikuliselt oma kaitse eest. See ei tohiks olla lahendus, sest turvalisus ei tohiks sõltuda soost.

Arutelu nende naistevankrite üle on ägedaid juhtumeid arvestades eriti plahvatuslik. NRW osariigi valitsuse andmetel registreeriti aastatel 2018–2022 bussides ja rongides üle 1000 seksuaalrünnaku. „Me ei saa seda lihtsalt ignoreerida,“ ütleb Hallenga, rõhutades, et turvalisuse suurendamiseks on vajalik kogu ühiskonna ülesanne.

Rohkem turvalisust ühistranspordis

Vaatamata arutelule naistevankrite üle, näitab uuring, et 50% naistest väldib öist ühistransporti. Seevastu meeste puhul on see näitaja vaid 23%. Kuigi Hamburgi Hochbahnis on ööpäevaringne turvakeskus, mis jälgib regulaarselt intsidente, ei pea ta end vastutavaks lahenduste leidmise eest iseseisvalt. Selle asemel tugineb transpordiliit kaameratele, valjuhääldisüsteemidele ja hädaabikõnede süsteemidele ning reisijate kodanikujulguse edendamisele.

Politsei soovitab inimestel sellistes olukordades olla valvsad: sõita hästi hõivatud vagunites, istuda juhi lähedale ning ahistamise korral kiiresti reageerida. Lõpetuseks on oluline, et ka teised reisijad aktiivselt sekkuksid või paluksid abi politseilt – ägeda ohu korral helista 110.

Mured ja hirmud tekivad sageli juhtudest teatamisest, mis toovad kaasa suurenenud ebakindlustunde, eriti noorte naiste seas. Siin võib abiks olla kodanikujulgus ja koostööaldis lähenemine. On ülioluline, et ühiskond tervikuna võtaks vastutuse ja astuks samme, et tagada kõigile ohutu ja hirmuvaba liiklemine.

• 66,7 % der Frauen fühlen sich unsicher im ÖPNV.
• Über 50 % meiden nachts den ÖPNV.
• 1.078 sexuelle Übergriffe in Bussen/Bahnen von 2018 bis 2022.
• 38.000 Unterschriften für die Petition von Bajraktaraj.

Väljakutse panna naised end öösel turvaliselt tundma, on alles algamas. Ühistegevus ja rohkem algatatud meetmed võiksid olla võti turvatunde parandamisel avalikus ruumis.