Suche
Mein Konto
Õhukvaliteet Lüneburgis: Peentolmu tase häirevahemikus!
Uurige kõike Lüneburgi õhukvaliteedi kohta 1. juulil 2025: peen tolm, osoon ja praegused terviseriskid.
Õhukvaliteet Lüneburgis: Peentolmu tase häirevahemikus!
Halb õhukvaliteet on probleem, mis mõjutab meid kõiki. See ilmneb eriti selgelt praegusel Lüneburgi õhumõõtmisel, mis viidi läbi 1. juulil 2025. Zeppelinstrassel asuvas mõõtejaamas registreeriti peentolmuosakesed (PM10), mis määrati õhu kuupmeetri kohta. PM10 piirväärtus on 50 mikrogrammi kuupmeetri kohta, mida võib ületada kuni 35 korda aastas Landeszeitung teatati.
Aga milline on üldine õhukvaliteet? Seda ei mõõdeta mitte ainult peentolm, vaid ka lämmastikdioksiid ja osoon. Piirid on selgelt määratletud:
- Sehr schlecht: Stickstoffdioxid > 200 μg/m³, Feinstaub > 100 μg/m³, Ozon > 240 μg/m³
- Schlecht: Stickstoffdioxid 101-200 μg/m³, Feinstaub 51-100 μg/m³, Ozon 181-240 μg/m³
- Mäßig: Stickstoffdioxid 41-100 μg/m³, Feinstaub 35-50 μg/m³, Ozon 121-180 μg/m³
- Gut: Keine gesundheitlich nachteiligen Wirkungen zu erwarten
- Sehr gut: Beste Voraussetzungen für Aktivitäten im Freien
Eriti murettekitav on asjaolu, et Euroopa Liidus registreeritakse igal aastal 240 000 tahkete osakeste põhjustatud enneaegset surma. Kui õhukvaliteet on halb, peaksid tundlikud inimesed vältima füüsilist pingutust õues. Need soovitused pärinevad ka ekspertidelt, kes toetavad WHO uusi õhukvaliteedi juhiseid. Nagu Föderaalne Keskkonnaagentuur selgitab, põhinevad need saasteainete mõjul tervisele ja nende eesmärk on aidata elanikkonnal oma tervist kaitsta.
WHO roll ja piirangute kohandamine
2021. aastal karmistas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) õhukvaliteedi juhiseid. Peentolmu (PM2,5) puhul soovitatakse aasta keskmisi väärtusi alla 5 µg/m³, lämmastikdioksiidi puhul alla 10 µg/m³ ja 8 tunni keskmisena alla 60 µg/m³ osooni puhul. See on selge signaal, mida tuleb tunnustada ka Saksamaal. Nagu PMC märgib, ületati Saksamaal 2022. aastal WHO PM2,5 ja NO2 piirväärtusi, mis ei räägi mitte ainult õhukvaliteedist, vaid ka hingamisteede haiguste ja muude terviseprobleemide terviseriskidest.
Praegused WHO soovitused võivad kaasa tuua ka sotsiaalseid ja poliitilisi muutusi liikuvuses, energiatootmises ja linnaplaneerimises. Parem õhukvaliteet ei too mitte ainult kasu tervisele, vaid ka majanduslikku kasu kuni 38 miljardit eurot aastas.
Arvestades kogu seda teavet, on küsimus selles, kuidas me ühiskonnana sellele väljakutsele reageerime. Õhukvaliteedi juhiste ajakohastamine on samm õiges suunas, kuid nõuab ka iga inimese ja kogukonna aktiivset panust. Ainult koos saame parandada õhukvaliteeti ja seeläbi kaitsta oma tervist.