Iraan ähvardab surmanuhtlusega: meedia surve all – tsensuur suureneb!

Iraan ähvardab surmanuhtlusega: meedia surve all – tsensuur suureneb!

Iraanis muutub olukord meedia ja surmanuhtluse ümber üha kohutavamaks. 14. juunil 2025 andis Iraani revolutsiooniline aed (IRGC) selge hoiatuse kõigile meediatele ja isikutele, kes võivad teha koostööd Iisraeli salateenistusega Mossad. Vastavalt aruandele Euronews Sätestati, et sellist koostööd peetakse raskeks süüteoks, mille eest karistatakse “maksimaalse karistusega”, tõenäoliselt surmanuhtlusega. IRGC kirjeldas igasugust koostööd, olgu see siis luure või sionistliku režiimi toetamise kultuuri- ja meediategevus, kriminaalkuriteona.

Euronewsi Babak Kamiar mainib, et need meetmed toovad tõenäoliselt kaasa kohaliku meedia vaigistamise. Režiimi kohta kriitilise aruandluse asemel võiks edaspidi avaldada vaid kiidulaulu. See uus olukord võib mõjutada ka Iraanis tegutsevat rahvusvahelist meediat, mis muudab niigi pingelise infoolukorra veelgi keerulisemaks.

Kohutavad tegelased surmanuhtluse kohta

Nende arengute inimlike ja õiguslike tagajärgede kohta aruandluse teeb veelgi keerulisemaks surmaotsuste murettekitav arv Iraanis. 2023. aastal registreerisid inimõigusorganisatsioonid, sealhulgas Amnesty International ja Iran Human Rights, hukkamiste arvu järsu kasvu 834-ni, mis on 40 protsenti rohkem kui eelmise aastaga. Enamik neist hukkamistest – üle 60 protsendi – pandi toime narkokuritegude eest, mis peegeldab president Ebrahim Raisi režiimi ranget uimastipoliitikat.

On tähelepanuväärne, et Iraani võimud teatavad ametlikult vaid murdosa hukkamistest. Nii et tegelikud numbrid võivad olla veelgi drastilisemad. Ei rahvusvahelised parandused ega ka arusaamine õigusteadusest ei suutnud tõsta inimõiguste küüniliseks käsitluseks nimetatud käsitlust vastuvõetavale tasemele. Statistika näitab, et 2023. aastal hukati narkokuritegude eest vähemalt 481 inimest, samas ei puudu ka poliitilistel motiividel tehtud hukkamised, näiteks hiljutised meeleavaldused loosungi "Naine, elu, vabadus!"

Repressiivaparaadi tugevdamine

Surmanuhtlus kehtestati ka režiimi repressiivpoliitika vahendina võimu säilitamiseks. Selle repressiivse poliitika aspektiks on etniliste vähemuste, nagu sunniitide belud, ebavõrdne kohtlemine, kellest paljud hukatakse. Kuigi nad moodustavad vaid 5 protsenti kogu elanikkonnast, on nad hukatute hulgas ebaproportsionaalselt esindatud, mis viitab süstemaatilisele tasakaalustamatusest.

Vastavalt aruandele päevauudised Surmanuhtlus on ka Iraani režiimi jaoks oluline vahend opositsiooniliikumise mahasurumiseks. Võib täheldada, et võimud esitavad korduvalt ebamääraseid süüdistusi enda võimupositsiooni kindlustamiseks. Mitmed inimõigusorganisatsioonid nõuavad surmanuhtlust käsitlevate seaduste kiiret reformimist, eriti alaealiste õigusrikkujate puhul, mida rakendatakse jätkuvalt piiramatult ja jõhkralt.

Kokkuvõtteks võib öelda, et spekulatsioonid aruandluse ja inimõiguste edasise arengu kohta Iraanis on murettekitavad. Ainult aeg näitab, kas ja kuidas võib rahvusvaheline surve mõjutada Iraani valitsust, kuna selle rahvas kannatab üha repressiivsema režiimi all.