Verdeni kodanikud võitlevad kinnikasvanud liiklussaare vastu – linn jääb passiivseks!

Verdeni kodanikud võitlevad kinnikasvanud liiklussaare vastu – linn jääb passiivseks!

Verdenis tekitab võsastunud peenar liiklussaarel elanikes rahulolematust. 1990. aastate lõpust Drögen Moori ja Trifti nurgal elanud Josef Mählmann kirjeldab olukorda kui "täielikku segadust". Vaatamata mitmele linnale saadetud kirjale pole seni vastust tulnud. Mählmann teatab, et algselt 30 km/h tsoonis autoliiklust pidurdanud liiklussaar jäetakse hooletusse. Tema suureks pettumuseks pole viimase pooleteise aasta jooksul olukorra parandamiseks midagi ette võetud. Piirkonna kohal kasvab luuderohi, saare kontuurid on vaevu näha ja tema enda kirjeldus kui “Verdeni umbrohukasvatusjaam” tabab naelapea pihta.

Liiklussaart kaunistasid varem kaks puud. Selliseid aga pärast kuuma suve enam saada pole ja Mählmann on mõelnud ise teha. Kuid hirm, et tema jõupingutused jälle kaotatakse, takistab teda seda tegemast. Raekoja osakonnajuhataja Rainer Kamermann kinnitas, et linn käib asulas regulaarselt ja peab defektide nimekirja. Küsimusele, miks see liiklussaar kahe silma vahele jäi, jääb Kamermann ebamääraseks, kuid kinnitab, et tegeleb probleemiga.

Liiklussaared – rohkem kui lihtsalt voodihooldus

Liiklussaared, tuntud ka kui teeeraldajad või kaitsesaared, mängivad maanteeliikluses olulist rolli. Need on teega piiratud alad, millel üldiselt ei ole lubatud sõita. Nende disain ja funktsioon on mitmekesised. Muuhulgas eraldavad need ohtlikes piirkondades vastandlikke liiklusvooge ja hõlbustavad jalakäijate tänavate ületamist. Need linnaliikluse integreerivad elemendid aitavad kaasa ka kiiruse vähendamisele linna sisenemisel ja pakuvad sageli kaitset ootavatele liiklejatele, nagu bussid ja trammid, nagu võib lugeda Wikipediast.

Liiklussaarte kujundus võib olenevalt nende eesmärgist olla väga erinev. Mõned on tõstetud ja spetsiaalsete äärekividega, teised võivad olla valmistatud erinevatest materjalidest. Vananenud RAS-K standard kirjeldab ka erinevaid liiklusinfo saarekesi, millest mõnest võib isegi põllumajandussõidukid üle sõita.

Tugevdada linna rohelist infrastruktuuri

Arutelu liiklussaare hooletusse jätmise üle tekitab ka suuremaid küsimusi: Linna rohelise infrastruktuuri tähtsus muutub üha selgemaks. See kontseptsioon hõlmab linna haljas- ja avatud alade strateegilist planeerimist, kindlustamist ja arendamist. Sellised ruumid pole mitte ainult esteetiliselt väärtuslikud, vaid ka linnade elukvaliteedi seisukohast üliolulised. Föderaalse looduskaitseagentuuri brošüüri kohaselt täidavad need alad meie linnakeskkonnas mitmesuguseid funktsioone – alates bioloogilise mitmekesisuse edendamisest kuni puhkeruumide pakkumiseni. Hästi planeeritud roheline infrastruktuur aitab tagada, et linn jääb elamisväärseks paigaks, nagu on selgitatud ka föderaalse looduskaitseagentuuri veebisaidil.

Saab näha, kas Verdeni linn astub vajalikke samme liiklussaare taaselustamiseks ja teeb seeläbi õiglust mitte ainult elanike, vaid ka linna üldpildi suhtes. Mählmann ja tema abikaasa loodavad positiivset pööret ja nende häält kuuldavale. Lõppkokkuvõttes võiks hästi hooldatud liiklussaar pakkuda mitte ainult esteetilist, vaid ka funktsionaalset kasu kõigile liiklejatele.