Aacheni piiskopkond: pastor on uurimise fookuses väärkohtlemise süüdistuste tõttu!

Aacheni piiskopkond: pastor on uurimise fookuses väärkohtlemise süüdistuste tõttu!

Äärmiselt tõsise seksuaalse kuritarvitamise korral on see nii juhtunud Aacheni piiskopkond näidatakse tegevpastor. Süüdistused, mis ulatuvad tagasi anonüümsele vilepuhujale, puudutavad 2010. aastatest pärit intsidenti, kus väidetavalt väärkohtleti konfirmeeritavat inimest väljaspool piiskopkonda asuvas noortehotellis. Piiskopkonna pressiesindaja Marliese Kalthoff kinnitas, et preestri suhtes on algatatud kanooniline menetlus. Lisaks on Krefeldi riigiprokuratuur uurinud alates 2025. aasta kevadest.

Süüdistatavat preestrit pole veel üle kuulatud ja anonüümkirja autori leidmiseks otsitakse. Hoolimata tõsistest süüdistustest, mis viitavad väga stressirohketele kogemustele, jätkab preester jumalateenistusi, viib läbi ristimisi ja kuulab ülestunnistusi. Nõudmisel ei esitanud piiskopkond konkreetsete asjade kohta avaldusi.

Murettekitav pilt

Juhtum ühineb Aacheni piiskopkonna väärkohtlemise süüdistuste pika nimekirjaga. Mõjutatud on üle 389 Piiskopkond oli seksuaalsest vägivallast teadlik kuni 31. detsembrini 2025 ning dokumenteeriti 152 vägivallatseja, sealhulgas 137 vaimuliku ja ühe usuõe nimed. Süstemaatilise väärkohtlemisega leppimine võtab aastaid ja nõuab tohutut rahalist pingutust: piiskopkond on 2025. aasta juuniks maksnud tunnustustoetusi kokku 4,5 miljonit eurot, arvestamata teraapiakulusid.

Teadaolevate juhtumite arv on murettekitav. 2025. aastal oli nimepidi teada 385 haigestunud inimest, mis tähistab varasemate aastatega võrreldes olulist kasvu. Vanade väidete selgitamine ja ennetavad meetmed on seetõttu piiskopkonna päevakorras esikohal. Selle jõupingutuse osana 2023. aasta oktoobris65 muud mõjutatud inimestregistreeritud, õhutatuna avalikust pöördumisest.

Sotsiaalsed reaktsioonid

Taoliste tõsiste süüdistuste korduv mainimine on põhjustanud ka avalikkuses järjest suuremat rahutust. Kritiseeriti kuritahtliku käitumise käsitlemist kirikus. Sageli väidetakse, et olemasolevad struktuurid ei ole adekvaatselt loodud väärkohtlemise ohvrite üle õigluse jagamiseks. Aastate jooksul on korduvalt esile kerkinud uusi süüdistusi, mis on asutuse vastu usaldust veelgi kõigutanud.

Näide minevikust näitab probleemi kiireloomulisust: 1969. aastal mõisteti surnud preester süüdi alaealistega hooruse tegemises, mis on vaid üks paljudest murettekitavatest lugudest, mis kirjeldavad Aacheni piiskopkonna väärkohtlemise tumedat ajalugu.

Selliste juhtumite tekitatud pingeline ja laetud õhkkond ei jäta ruumi trivialiseerimiseks. Olukorra lahendamiseks võetud meetmed ei ole mõeldud mitte ainult kannatanute valu tunnistamiseks, vaid ka institutsioonisisese ümbermõtlemise algatamiseks.