Üleujutusabi pettuse kohtuprotsess: Euskircheni restorani omanik kohtus!

Üleujutusabi pettuse kohtuprotsess: Euskircheni restorani omanik kohtus!

Praegu Bonnis pealkirju lööv kohtuprotsess venib ja toob pinnale ebamugavaid tõdesid. 38-aastast Euskirchenist pärit restoranipidajat ja kinnisvaraomanikku esitab Bonni piirkondliku kohtu 14. suur kriminaalkolleegium süüdistuse toetuspettuses, maksudest kõrvalehoidmises ja dokumentide võltsimises. Mees saabus teisipäeva pärastlõunal oma kohtumisele enam kui tunni hilinemisega, mis ei peegelda just professionaalsust.

Käesoleva menetluse keskmes on kostja taotlus riiklike toetuste saamiseks hoonete renoveerimiseks pärast laastavat üleujutust juulis 2021. Vastav taotlus rahuldati Nordrhein-Westfalenis, mis tõi talle 2,1 miljonit eurot, millest 875 000 eurot on juba üle kantud. Kuid riigiprokurör süüdistab teda oma elatise ja tegeliku kahju suuruse kohta valeandmete esitamises. Eriti tundlik on see, et tema algselt menetlusse kaasatud 43-aastane vend mõisteti kelmuse katse eest tingimisi pooleteiseaastase vangistusega. Nooremale vennale esitatakse jätkuvalt süüdistusi, samal ajal kui hindaja peab kindlaks tegema kinnisvarale tekitatud tegeliku kahju ning aruannet oodatakse septembris.

Süüdistused toetuspettuses

Toetuspettus on raske kuritegu, mis kuulub Saksamaa kriminaalkoodeksi paragrahvi 264 alla. See hõlmab sageli ametiasutuste petmist, et saada ebaseaduslikult rahalisi vahendeid. Koroona pandeemia ajal oli väikeettevõtetele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele suunatud ebabürokraatlik hädaabi väga populaarne ning föderaalvalitsus andis raha, mis aga nõudis rahaliste raskuste tõendamiseks kontrollitavalt õiget teavet. Taotlusprotsessis valede faktide väitmine või olulise teabe varjamine võib tuua kaasa süüdistuse toetuspettuses. Karistused pole tagajärgedeta: lihtjuhtumite puhul võib määrata kuni viieaastase vanglakaristuse, raskete süütegude eest isegi kuni kümneaastase vanglakaristuse, selgub anwalt.de ülevaatest.

Käesoleval juhul ei pannud süüdistatav restoranipidaja toime mitte ainult toetuspettuse, vaid ka maksudest kõrvalehoidumise. Väidetavalt jättis ta 2018. aastal maksmata maksud ligikaudu 700 000 euro suuruselt tulult, millega tekitati riigile üle 130 000 euro suuruse kahju. Tema kaitsja sõnul on kohtualune nüüd need rikkumisi tunnistanud ja võlgnetava raha üle kandnud. Riigiprokuratuur nõuab kahe kuriteo eest kokku üheksakuulist vangistust.

Õigusliku olukorra ja rikkumiste mõistmine

Subsiidiumipettuste erinevad aspektid näitavad, kui keeruline see küsimus on. Väärtegu ei sõltu rahastuse kinnitamisest – ka ebaseaduslik taotlus on kuritegu. Karmilt karistatakse ka toetustega seotud faktide varjamise või võltsitud kviitungite kasutamise eest. Ametivõimud on kohustatud pettuse tõendamisel nõudma tagasimakseid ja algatama kriminaalmenetluse. Arvestades keerukust, on juriidiliste küsimuste korral soovitav abi otsida kriminaalõiguse spetsialistilt.

Selle sensatsioonilise protsessi kohtuotsus on oodata juuni lõpus ja sellel võivad olla kohtualuse jaoks kaugeleulatuvad tagajärjed. Ajal, mil paljude jaoks on ellujäämiseks vajalik riigi rahaline toetus, on veelgi olulisem, et selliste küsimustega tegeletaks põhjalikult ja õiglaselt.

Üksikasjad toetuspettuste ja õigusraamistiku kohta leiate aadressilt Kölni linna teataja, anwalt.de ja Advokaat Erhard.