Kiire üleskutse: kas ajateenistus päästab Bundeswehri?

Kiire üleskutse: kas ajateenistus päästab Bundeswehri?

Saksamaal on taas päevakorral arutelu kohustusliku ajateenistuse üle. Kantselei juht Thorsten Frei avaldab talle survet ja kutsub üles tegema õigeaegset otsust Bundeswehri suuruse suurendamiseks. Tema sõnul peab must-punane koalitsioon tegema selge kokkuleppe, et saavutada 203 000 tegevsõduri eesmärk, mida vabatahtliku värbamisega pole veel saavutatud. "Meil pole peaaegu üldse aega vabatahtlikult eesmärki saavutada, eriti arvestades praegust ohuolukorda," ütles Frei. See teatab Raadio Herford.

Bundeswehris on praegu veidi üle 180 000 sõduri. Kaitseminister Boris Pistorius on selgelt tunnistanud, et vajaliku sihtsuuruse saavutamiseks on vaja umbes 50 000–60 000 täiendavat sõdurit. Vabatahtliku värbamise ampluaa muutub üha ahtamaks ja ajateenistuse teemalise arutelu olulisus muutub üha aktuaalsemaks.

Uus ajateenistus?

“Uue sõjaväeteenistuse” kontseptsioon, mida kaitseminister Pistorius esitles 12. juunil 2024 Berliinis, on mõeldud kohustuseta valikulise ajateenistuse loomiseks. Valju päevauudised 18-aastased ja vanemad noormehed peavad täitma küsimustiku ja kutsutakse kokkutulekule. Naisi see kohustus ei puuduta, kuid nad võivad samuti osaleda. Igal aastal plaanib Bundeswehr ühendust võtta umbes 400 000 noormehega, lootuses neist 25 protsenti aktiviseerida.

Skeptilisus selle mudeli suhtes on vältimatu, eriti selle suhtes, kas see tõesti suudab Bundeswehri värbamisprobleemi lahendada. Valitsuskoalitsioonis on vastupanu, eriti SPD ja kantselei ridadest. "Me vajame vägede planeerimist ja usaldusväärset värbamist," rõhutab Pistorius, samal ajal kui eksperdid arutavad võimalikku õiglust sõjaväes ja alternatiivsetes teenistustes.

Julgeolekupoliitiline olukord on muutumas

Arvestades põhjalikult muutuvat julgeolekuolukorda Euroopas, on ajateenistusse naasmise võimaliku küsimus aktuaalsem kui kunagi varem. Murettekitavad teated kinnitavad, et föderaalne luureteenistus ja Bundeswehr hoiatavad Venemaa rünnaku ohu eest NATO territooriumile. Tavasõda võib saada reaalsuseks kümnendi lõpuks, nõudes märkimisväärseid kaitsealaseid jõupingutusi, nt WDR teatatud.

Kuigi teoreetiliselt saaks ajateenistuse rahuajal taasaktiveerida parlamendi lihthäälteenamusega, näitab tegelikkus, et Bundeswehr ei ole praegu selle rakendamiseks valmis. Kasarmud müüdi, sõjaväe asenduskontorid kaotati, puudus pole mitte ainult personalist, vaid ka vajalikust infrastruktuurist. Värske sõjaväekomissar Henning Otte leiab aga, et kohustusliku ajateenistuse taastamine on vältimatu ja pakub välja Rootsi eeskujul põhineva mudeli.

Käimasolev arutelu kohustusliku ajateenistuse üle ei kujunda ainult poliitikat, vaid avaldab püsivat mõju ka sotsiaalsele kliimale ning noorte hoiakutele kaitse- ja ühiskonnateenistusse. Tänases ebakindlas maailmas võib kaitseministeeriumi vastutajate hinnangul keskpikas perspektiivis muutuda vajalikuks üldkohustuslik teenistus.