Suveaeg on läbi: Nii mõjutab ajamuutus meie tervist!

Suveaeg on läbi: Nii mõjutab ajamuutus meie tervist!

Ajamuutus toob endaga kaasa igasugu elevust. Ööl vastu 25. oktoobrit 26. oktoobrini 2025 oli see aeg taas käes: kellaajad keerati tagasi kella kolmeks öösel kella kaheks öösel ja nüüd on ametlikult saabunud talveaeg. See tähendab, et võime oodata tund aega rohkem und, mis tuleb kindlasti paljudele kasuks. Kuid talvel on ka oma varjuküljed.

Edaspidi kehtib Kesk-Euroopa aeg (CET), mis ideaalis langeb kokku päikese kõrgeima asendiga keskpäeva paiku. Plussiks on see, et hommikul läheb tund varem valgust, mis võib ülestõusmise pisut lihtsamaks muuta. Kuid ole ettevaatlik: talveajale üleminek ei tähenda paljude inimeste jaoks mitte ainult ajaraami muutumist, vaid ka biorütmi muutumist. Tere Herne teatab, et kehal ja vaimul kulub uue ajaga kohanemiseks kuni 14 päeva.

Ajamuutuse mõju tervisele

Kuidas aga muutus meie tervist mõjutab? Kahjuks on see pigem negatiivne, nagu näitavad mitmed uuringud. Kronobioloogid nimetavad suveaega “valeks ajavööndiks”, sest elame seitse kuud olekus, mis ei vasta loomulikule valgusrütmile. 26. oktoobril 2025 lõppes vähemalt üleminek talveajale, mis põhjustab vähem terviseprobleeme kui suveaeg. Stanfordi ülikooli uuringu kohaselt võib isegi püsiv standardaeg vähendada rasvumise ja insuldi esinemissagedust, mida oleks võimalik saavutada jätkusuutliku üleminekuga CET-le. päevauudised lisab, et DAK-i uuring näitab, et 30% sakslastest teatavad väsimusest ja unehäiretest pärast ajamuutust.

Naised ja 45–59-aastased inimesed on terviseprobleemidest eriti mõjutatud. Huvitaval kombel näitavad neuroloogilised uuringud ka seda, et inimestel, kes kannatavad regulaarselt unehäirete all, võib pärast suveajale üleminekut migreenihoogude arv oluliselt sageneda. NDR teatab südameatakkide sagenemisest, eriti pärast suveaja muutust – see oht, mida paljud teadlased omistavad biorütmide ebakorrapärasusele.

Avalik arvamus ajamuutuse kohta

Põnev on ka avalik arvamus ajamuutuse kohta. Uuring näitab, et enamik kodanikke ei soovi mitte ainult kellaaja muutmise kaotamist, vaid eelistab ka püsivat suveaega. See soov on mõistetav – tundub ju pikem õhtune kutse vähemalt ahvatlev. Kuid suveajaga seotud terviseriskid näivad seda eelistust takistavat.

Saksamaal on kellaaja muutmist praktiseeritud alates 1980. aastast, algselt päevavalguse paremaks ärakasutamiseks ja energia säästmiseks. Hiljutised uuringud on aga näidanud, et loodetud energiasäästu ei õnnestunud saavutada. Samas aitaks EL-i ühtne ajaregulatsioon vältida “ajavööndite segadust”.

Raadio teel juhitavad kellad muutuvad automaatselt, kuid paljudel inimestel see luksus puudub. Selle asemel peavad nad igapäevaelus võitlema ajamuutuste väljakutsetega. Kas mäletate viimast korda muutust? Oma kehakella kuulates oli raske ajas kohaneda. Võib-olla on aeg valida teistsugune, tervislikum tee?

Tuleval perioodil jääme talveajale kuni 29. märtsini 2026, enne kui järgneb järjekordne muudatus. Seni on aeg veeta rohkem aega õues ja nautida uusi rütme – see võib aidata kohanemist veidi lihtsamaks muuta.