Kiireloomuline vajadus eluaseme järele: Liit nõuab Kleve linnaosas uut ehitusrünnakut

Kiireloomuline vajadus eluaseme järele: Liit nõuab Kleve linnaosas uut ehitusrünnakut

Kleve linnaosas on selge: eluase on kuum teema. 2024. aastal ehitati sinna 1231 uut korterit, sealhulgas 262 ühe- ja kahepereelamut. Kokku moodustasid ehituskulud ligikaudu 155,5 miljonit eurot. Kuid IG Bau ametiühing lööb häirekella ja kutsub üles uuele hoonele pealetungi. Vajadus sotsiaal- ja taskukohase eluaseme järele on suur ning see ei ilmne mitte ainult Kleves, vaid üleriigiliselt.

Numbrid on murettekitavad. IG Bau andmetel on Saksamaal puudu umbes 550 000 korterit, millest ainuüksi Berliinis on puudu 35 000 korterit. Eriti kriitiline on olukord sotsiaaleluruumides, mille arv pidevalt väheneb. Nõudluse rahuldamiseks tuleks aastaks 2030 igal aastal ehitada vähemalt 210 000 uut sotsiaaleluruumi. Praegu on sotsiaalelamuid vaid umbes miljon, mis on alates 1990. aastatest pidevalt langenud.

Elamuehituse väljakutsed

Kleve linnaosas on ehituslubade osas vähemalt mõningane tõus: 2024. aastal taotleti 249 uut elamut, mis on 5,5 protsendiline kasv võrreldes aasta varasemaga. Aga sellest ei piisa. Kokku taotleti ja kiideti heaks 1246 uut korterit, mille suund on selgelt mitmepereelamute poole – selles kategoorias oli muljetavaldav kasv 65 protsenti.

IG Bau on pühendunud ehituskulude olulisele vähendamisele. Ehitusuuringute instituudi ARGE uuring soovitas vähendada ehituskulusid veerandi kuni kolmandiku võrra. See puudutab tõelist kokkuhoidu: vähem ülemääraseid standardeid, lagede ja seinte paksuse vähendamine ning maa-aluste parkimiskohtade kaotamine võiks aidata elamispinda luua. IG Bau hinnangul tuleb kahtluse alla seada ka liigsed nõuded müra- ja kliimakaitse osas.

Sotsiaalkorterid kriisis

Ei saa eitada seost eluasemepuuduse ja majanduskeskkonna vahel. Föderaalvalitsus on juba võtnud meetmeid elamumajanduse ja ehitustööstuse toetamiseks, kuid jääb küsitavaks, kas sellest piisab. Ehituskulud ja intressimäärad on pärast Ukraina kriisi tõusnud, muutes uusehituse veelgi keerulisemaks. 2024. aasta neljandas kvartalis tõusid uute elamute hinnad aasta varasemaga võrreldes ligikaudu 3,1 protsenti.

Praegu investeeritakse üleriigiliselt sotsiaaleluruumidesse rohkem raha ning 2023. aastal kasvas toetusrahaga sotsiaaleluruumide arv 21 protsenti, 49 591-ni. Sellegipoolest on sotsiaalüürikorterite koguarv jätkuvalt langustrendis – umbes 1,07 miljonit.

Pesteli Instituudi peaökonomist Matthias Günther kirjeldab olukorda sotsiaaleluruumide turul kui “krooniline läbipõlemine”. Olukorra reaalseks parandamiseks on vaja kõikehõlmavaid poliitilisi meetmeid: ettepanekute nimekirjas on sihtkokkulepped, üleriigiline sotsiaaleluruumide register, uusehituse rahastamise põhiseaduslik garantii ja käibemaksu alandamine 7 protsendini uute sotsiaaleluruumide ehitamisel.

Foorivalitsus on praegu tohutu tegutsemissurve all. Keskendutakse elamute loomisele ja ehitustööstuse toetamisele, samas kui elanikkond kannatab eluasemepuuduse käes, eriti struktuurselt nõrkades piirkondades. Taskukohase eluaseme hulk ei mõjuta mitte ainult eluasemeturgu, vaid ka kogu majandust.

Aeg hakkab otsa saama. Köln ja naaberrajoon Kleve peavad väljakutsele vastu astuma, rahuldama elamispinna nõudlust ja samal ajal säilitama sotsiaalsed standardid. Elamispinna nappust saab jätkusuutlikult lahendada vaid nutika ehituspoliitika abil.