Lippe tööstusala ohus: tegutse kohe tugeva tuleviku nimel!

Lippe tööstusala ohus: tegutse kohe tugeva tuleviku nimel!

Lippes on tekkimas tõsine probleem: piirkondliku tööstusasukoha tulevik on ohus. IHK Lippe praeguse seisukoha järgi on seal asuvate ettevõtete jaoks ülioluline olemasolevate väljakutsetega tegelemine. Kõrged asukohakulud, võimas bürokraatia, lagunev infrastruktuur ja viimaseks, kuid mitte vähem tähtsaks, kvalifitseeritud tööjõu puudus on peamised probleemid, millega tuleb kiiresti tegeleda. Tööstuskomisjoni esimees Oliver Voßhenrich rõhutab, et viivitust ei saa taluda ja vaja on kiiret tegutsemist. IHK kutsub piirkondlikke poliitikas ja halduses tegutsejaid üles määrama suunda tööstusliku asukoha tulevikule. Samuti viidatakse vajadusele reformida föderaal- ja EL-i poliitika õiguslikku alust, et olukorda parandada.

Praegune uuring näitab, et Saksamaa ja seega ka Lippe ettevõtted kannatavad tugevalt oskustööliste puuduse all. Nagu DIHK teatab, on majanduses tervikuna täitmata ligikaudu 1,8 miljonit töökohta, mis kujutab endast olulist ohtu majanduskasvule. Ainuüksi 82% küsitletud ettevõtetest kardab oskustööliste nappuse negatiivseid tagajärgi. Eriti mõjutatud on peamised tööstusharud, nagu tööpinkide ehitus ja mootorsõidukite ehitamine. Selle murettekitava olukorra vastu võitlemiseks on vaja kaugeleulatuvaid meetmeid. See hõlmab ka koolituse ja täiendõppe intensiivistamist ning oskustööliste sisserännet välismaalt, et olemasoleva tööjõu potentsiaali paremini ära kasutada.

Olulised muudatused ja lahendused

IHK Lippe seisukoht soovitab konkreetseid meetmeid asukoha tugevdamiseks. See hõlmab regulatsioonide tulva ohjeldamist ja ebavajalike regulatsioonide kaotamist, et vabastada ettevõtted bürokraatlikest takistustest. Samuti tuleks keskenduda haldusprotsesside optimeerimisele ja digitaliseerimise edendamisele. IHK Lippe tegevdirektori Matthias Carli sõnul oleks regulaarne vahetus sellistel teemadel väljakutsete paremaks lahendamiseks hädavajalik. Läbipaistvamad ja lihtsamad protseduurid ei suurendaks mitte ainult ettevõtte rahulolu, vaid suurendaksid ka asukoha atraktiivsust.

Samuti soovitab IHK ettevõtete ja õppeasutuste vahel tihedamat koostööd. See võib aidata muuta koolituse sisu kaasaegsemaks ja toota kiiresti vajaminevaid kahepoolse koolitusega spetsialiste. Eelkõige võiks majandusteemade lõimimine tundidesse paremini ette valmistada järgmisi põlvkondi tööturu väljakutseteks.

Üldine mure on oskustööliste puudus

Kvalifitseeritud töötajate puudus ei ole ainult tööstuslik probleem, vaid puudutab kõiki sektoreid, sealhulgas tervishoidu, toitlustust ja kaubandust. Statista andmed näitavad, et täitmata koolituskohtade arv kasvab pidevalt ning lõppkokkuvõttes kannatavad mitte ainult ettevõtted, vaid ka kogu majandus. 2023. aastal võib kaotada üle 90 miljardi euro lisandväärtust – kahju enam kui 2% sisemajanduse koguproduktist. See muudab veelgi olulisemaks oskustööliste sisserände edendamise ja eduka integratsiooni raamtingimuste parandamise.

Arutelu nendel teemadel on väga oluline. Vaid siis, kui ettevõtted, poliitikud ja haridusasutused kokku tõmbavad, on võimalik leida lahendus, mis annab kindlustunde Lippe ja kaugema majanduse tuleviku suhtes. See on ka põhjus, miks just praegu on vaja konstruktiivset diskursust ja aktiivseid meetmeid.