Holland ja Nordrhein-Westfalen: roheline tuli vesinikuprojektile Duisburgis!

Holland ja Nordrhein-Westfalen: roheline tuli vesinikuprojektile Duisburgis!

Nordrhein-Westfaleni ja Hollandi koostöö võtab üha konkreetsemaid vorme. Peaminister Hendrik Wüst rõhutab, kui oluline on Holland Saksamaale rahvusvahelise partnerina. Seda partnerlust toetavad uuenduslikud projektid, nagu Einsteini teleskoop ja Delta-Reini koridor. Viimane kujutab endast olulist sammu vesiniku ja CO₂ infrastruktuuri arendamisel ning edendab piiriülest koostööd, mis on tulevase konkurentsivõime jaoks ülioluline, teatab riik.nrw.

Euroopa ühes suurimas sadamas Rotterdami sadamas kirjutati hiljuti alla vastastikuse mõistmise memorandum Rotterdami ja Duisburgi sadamate vahel. Selle lepingu keskmes on vesiniku ja CO₂ transport ning vajaliku infrastruktuuri laiendamine. Selle algatuse eesmärk on tugevdada kahte sadamat kui keskseid ümberlaadimispunkte ja suurendada tarneahelate vastupidavust. Wüst rõhutab, et selle projekti osaks olev Tulevikufoorum edendab koostööd inimeste, ettevõtete ja poliitika vahel Euroopas.

Fookuses Delta-Reini koridor

Hollandi valitsus kiitis heaks Delta-Rhine'i koridori energiapoliitika projekti, mille eesmärk on laiendada vesiniku ja CO₂ transporditeid Hollandis ja naaberpiirkondades. Kliimaminister Sophie Hermans teavitas sellest hiljuti parlamenti. Et ajakava mitte ohtu seada, eemaldati projektist planeeritud alalisvoolukaablid ja ammoniaagitorustik. Võrguoperaator Gasunie kavandab juba vastavaid vesiniku- ja CO₂ torujuhtmeid ning näeb nende rakendamist tööstuse jätkusuutliku tuleviku seisukohalt kiireloomulisena, nagu teatati. h2 uudised.

Vesiniku torujuhe tagab olulise lääne-ida ühenduse ja loob tervikliku vesinikuvõrgu Hollandis. See torujuhe peaks kasutusele võtma aastatel 2031–2032, CO₂ torujuhe aga hiljemalt 2033. aastaks. See infrastruktuur aitab mitte ainult rasketööstusel Hollandis, vaid ka Saksamaal vähendada CO₂ heitkoguseid ja edendada dekarboniseerimist.

Roheline vesinik Euroopa jaoks

Praeguses uuringus analüüsitakse nõudlust vesiniku ja selle derivaatide järele aastateks 2030 ja 2050. Seetõttu võib isegi minimaalsete stsenaariumide korral tekkida suur vajadus elektrolüsaatorite, transpordikoridoride ja ladustamisvõimaluste järele. Aastaks 2050 prognoositakse vesiniku nõudlust 700–2800 teravatt-tundi (TWh). Eelkõige on geograafiliselt fookuses Nordrhein-Westfalen, Holland ja Flandria. On selge, et Euroopa suudab suurema osa oma vesinikuvajadusest ise katta KINOID näitab, et import moodustab vaid väikese osa.

Vesiniku infrastruktuuri edasine areng on tööstuse jätkusuutlikuks üleminekuks rohelisele energiale ülioluline. Pikemas perspektiivis võib eeldada, et elektrolüsaatoreid hakatakse üha enam kasutama kohtades, kus on palju tuule- ja päikeseenergiat, aga ka tuulistes rannikualades. Alexanderi taastuvenergia rikkusest saab ka keskkonnasõbraliku Euroopa liikumapanev jõud.

Endiselt on põnev jälgida, kuidas need väljakutsed ja võimalused riikidevahelises kontekstis arenevad – sel moel aitab kaasatud riikide koostöö ja ühised nägemused olulisel määral kaasa heitkoguste vähendamisele ja konkurentsivõime tugevdamisele.