Eluasemepuudus Olpe linnaosas: 3800 korterit on puudu!

Eluasemepuudus Olpe linnaosas: 3800 korterit on puudu!

Olpe linnaosas on eluasemete pakkumises tohutu lõhe: kasvava nõudluse rahuldamiseks on puudu umbes 3800 korterit. Olukord on dramaatiline, seda enam, et 1410 neist korteritest on olnud tühjad juba üle aasta. Need arvud pärinevad Pestel Instituudi analüüsist, mis viidi läbi Saksamaa Ehitusmaterjalide Kaubanduse Liidu (BDB) tellimusel. Lootused elamuehituses pööretele jäävad üsna nõrgaks. Föderaalse statistikaameti andmetel kinnitati 2025. aasta esimesel poolaastal vaid 94 uut korterit, mis toetab Pestel Instituudi peaökonomisti Matthias Güntheri väidet, et uusehitustegevus edeneb vaid “käsipiduri peal”. Günther nõuab seetõttu ambitsioonikat ehituskoormust 810 uut korterit aastas, mida ta ei pea teostatavaks. BDB president Katharina Metzger väljendab samuti rahulolematust föderaalpoliitikute toetuse puudumise üle ja nõuab elamuehituse suuremat tähtsustamist.

Kuid see probleem ulatub Olpe linnaosast kaugemale. bpb.de teatab, et üleriigiline puudujääk on tubli 550 000 korterit. Põhjuseid on erinevaid: üha suurenev sisserände arv, uute hoonete puudus ja samal ajal šokeerivalt suur tühjade korterite arv seavad inimesed raskesse olukorda. Eriti dramaatiline on olukord suurtes linnades nagu Köln, Hamburg ja Berliin, kus alates 2010. aastast on üürihinnad tõusnud ligi 70%. Saksamaal elab üüriga 52% inimestest ja üürikoormus aina kasvab: 2022. aastal kulutasid üürile andvad leibkonnad üürile 28% oma sissetulekust.

Märkimisväärne vajadus sotsiaaleluruumi järele

Eriti puudutab eluasemepuudus neid, kes sõltuvad soodsatest pakkumistest. Vastavalt uuringutele WSi Saksamaa suurlinnades on puudu 1,9 miljonit soodsat korterit, millest 1,4 miljonit on mõeldud ühele inimesele. Nõudlus sotsiaalkorterite järele on viimastel aastatel veelgi kasvanud. Aastas planeeritud 400 000 uuest hoonest, mida foorivalitsus algselt kavandas, ehitati 2023. aastal vaid 294 400. Hinnanguliselt 700 000 ja mitme miljoni vahele jääva vahe kaotamiseks tuleks kiiresti hoogustada uute sotsiaalelamute ehitamist.

Pilk üüritingimustele näitab, et üha rohkem leibkondi on ülekoormatud, eriti suurtes linnades, kus kümnest perest neli peab kandma suurt üürikoormust. Peaaegu 13 protsendil üürile andvatest leibkondadest jääb pärast üürikulude mahaarvamist alla toimetulekupiiri. Poliitikuid kutsutakse üha enam üles võtma tõhusaid meetmeid selle kiireloomulise probleemi lahendamiseks.

Ettepanekuid eluolukorra parandamiseks

Eksperdid on ühel meelel: viletsuse lahendamiseks on vaja uusi lähenemisi, näiteks viia ehitajatele ja investoritele sisse intressiprogrammid maksimaalselt kahe protsendiga. Samal ajal tuleks suurendada kulutusi sotsiaaleluruumidele ja vähendada kiiremate ehitusprojektide elluviimiseks vajalikku bürokraatiat. Teine vahend võiks olla taskukohaseid eluasemeid propageeriva mittetulundusühingu taastamine. Arvestades üürihindade nominaalset tõusu, jääb õhku küsimus, kui kaua suudab elanikkond tühjade korterite ja elukalliduse kasvuga leppida.

Eks ole näha, kas ja kui kiiresti olukord eluasemeturul leeveneb. Kindel on see, et surve poliitilistele otsustajatele kasvab, et leida lahendusi enne, kui see kriitilisus toob kaasa veelgi suurema sotsiaalse probleemi.