Relvakaubanduse juurdlused: kioskiomanikud kohtute vaateväljas!

Relvakaubanduse juurdlused: kioskiomanikud kohtute vaateväljas!

Remscheidis on praegu käimas intensiivsed uurimised ulatusliku relvaäri kohta. Riigi peaprokurör Wolf-Tilman Baumert teavitas avalikkust uurimise seisust. Eelkõige on tähelepanu keskmes kioskiomaniku võimalikud seosed linnast illegaalse kaubandusega. Kas ta ka tegelikult mahhinatsioonidega seotud on, jääb esialgu selgusetuks. Arvukad märgid näitavad aga, et uurijad võtavad sihikule ka võimalikud relvade ostjad. Hammis tuvastati üks isik, samas kui Remscheidist pole ostjat seni tuvastatud. Kolm meest vanuses 34, 37 ja 59 ning eelmainitud kioskiomanik on alates pühapäevast vahi all.

See areng heidab teravat valgust praegusele kuritegevuse olukorrale Saksamaal. Föderaalse kriminaalpolitsei ameti politseikuritegevuse statistika (PKS) viimaste andmete kohaselt on olukord viimastel aastatel muutunud. 2024. aastal vähenes kuritegude arv 1,7%, umbes 5,84 miljonini. Selle peamiseks põhjuseks on kanepi osaline legaliseerimine alates 2024. aasta aprillist, mis on toonud kaasa nende kuritegude vähenemise. Sellegipoolest kasvas kodanike turvatunnet koormavate kuritegude arv. Siin on eriti aktuaalsed kõige levinumad kuriteod, nagu vargus-, vara- ja võltsimise kuriteod, aga ka jõhkruskuriteod ja isikuvabadusevastased kuriteod.

Taustainfo jooksvate arengute kohta

Pilk praegusele statistikale näitab, et Nordrhein-Westfalenis oli 2023. aastal kõrgeim kuritegevuse tase. See võib asetada ka tänased Remscheidi uurimised laiemasse konteksti. PKS-i kogutud andmed kajastavad vaid teadaolevaid kuritegusid, samas kui paljud kuriteod, eriti seksuaalkuriteod, jäävad sageli teatamata. See suurendab teatamata kuritegude arvu, mida kuritegevuse uuringutes kirjeldatakse kui registreerimata kuritegusid. Igaüks, kellel on hea statistikaoskus, tunneb kiiresti ära kuritegevuse erinevad tahud, mis sageli avalikkuse eest varjatuks jäävad.

Arvestades tuvastatud kahtlusaluste suurt arvu – kahtlustatavate üldarv langes 3% võrra – on kurjategijate profiiliga tutvumine eriti huvitav. Näiteks mittesakslastest kahtlustatavate osakaal on tõusnud 41,8%-ni, mis õhutab veelgi debatte rände ja integratsiooni üle. Süüdimõistetute arv on ligikaudu 657 000, kusjuures 82% süüdimõistetutest on mehed. See teeb selgeks, et kuritegevust ei saa seletada ainult konkreetse sündmusega, vaid sellel on sügavamad sotsiaalsed põhjused.

Jääb üle oodata, milliseid edusamme Remscheidi juurdlused toovad. Surve ametivõimudele on suur ja avalikkus soovib rohkem teavet. See ei puuduta ainult kriminaalseid tagajärgi kahtlustatavatele, vaid ka kodanike turvatunnet, mis kuritegevuse suurenemise ajal on kaalul.