Protest Remscheidis: Keskkonnaühendused võitlevad maasikapõldude eest!

Protest Remscheidis: Keskkonnaühendused võitlevad maasikapõldude eest!

Asjad on Remscheidis keemas: suur osa keskkonnaorganisatsioonidest, nagu Greenpeace, BUND, NABU ja Bergischeri looduskaitseühing, protesteerib ägedalt linna plaanide vastu rajada traditsioonilistele maasikapõldudele tööstusala. Need 13 hektari suurused alad on paljudele piirkonna elanikele lapsepõlvest osa, sest kunagi korjati siin usinalt maasikaid. Vastupanu on tugev, sest plaanide vastased on ühel meelel: Kliimamuutuse pakilisi probleeme silmas pidades on alade sulgemine vastutustundetu.

Remscheidi linn jääb aga kangekaelseks. Ehitusosakonna juhataja Peter Heinze selgitab, et äripinda napib ning uute töökohtade loomine ja maksutulu on hädasti vaja. Ta rõhutab, et ilma ettevõtetele pakkumisteta võivad need olulised põhialused kaduma minna. Kuid keskkonnaühendused seavad selle argumendi kahtluse alla ja juhivad tähelepanu, et Remscheidis on piisavalt tööstuslikke tühermaid, mida saaks taasaktiveerida. Kas nende viljakate maade kaotamine on tõesti ainus viis majanduslike lahenduste leidmiseks?

Petitsioon ja elanikkonna lai toetus

Olukord läheb hullemaks: Lenneperi maasikapõldude säilitamise avaldus on nüüdseks saavutanud nõutava kvoorumi. Oma hääle andis ligi 2000 inimest, sealhulgas umbes 1300 Remscheidi elanikku, aga ka toetajaid ümberkaudsetest linnadest ja paguluses remscheidi elanikke, nagu OpenPetition teatatud. See osalemine näitab, kui oluline see teema inimestele on ja et nad tahavad oma häält kuuldavaks teha. Planeeritud kodanike dialoog elanike murede tõsiselt võtmiseks ei ole aga veel ellu viidud. Paljud tunnevad end lihtsalt ignoreerituna ja on nördinud, et tööstuspiirkonna osade ostmine toimus ilma avalikkuse kaasamiseta.

Elanikud nõuavad linnavalitsuselt plaanide kriitilist ülevaatamist ja suuremat läbipaistvust. Rohkem kui 800 kommentaari petitsiooni kohta mitte ainult ei näita kodanike muret, vaid kutsuvad üles ka ümber mõtlema. Tööstuspiirkonna arutelus tuuakse üha enam esile keskkonna- ja kliimakaitse olulisust koos murega vabade alade pärast linnas. Kommentaari palutakse linnapeal ja poliitilistel liidritel.

Pitseerimise ökoloogilised tagajärjed

Arutelu ulatuse paremaks mõistmiseks on oluline kaaluda pinnase tihendamise ökoloogilisi tagajärgi. Vastavalt teabele Föderaalne Keskkonnaagentuur Liigne tihendamine ei mõjuta oluliselt mitte ainult mulla viljakust, vaid ka veetasakaalu. Vihmavesi ei saa või saab vaid raskustega ära imbuda, mis mitte ainult ei ohusta põhjaveevarusid, vaid suurendab ka kohalike üleujutuste ohtu. Suletud alad ei aita ka õhku jahutada ja on taimedele sobimatud, mis kahjustab tugevalt mulla loomulikku viljakust.

Saksamaal on viimastel aastakümnetel suurenenud pinnase tihendamine. 2023. aasta lõpuks on asustus- ja liiklusalade kasutuses üle 52 074 ruutkilomeetri, millest umbes 45 protsenti on tegelikult suletud. See areng kajastub viljaka maa jätkuvas kadumises – murettekitavas reaalsuses, mida ei saa eirata.

Arutelu Remscheidi maasikapõldude üle on enamat kui lihtsalt kohalik probleem. See on väljendus suuremast sotsiaalsest muutusest, mis kutsub inimesi oma keskkonna eest seisma ja kriitiliselt küsitlema maailma, milles me elame ja tahame elada.