Mälestamine Solingenis: terrorirünnaku ohvrite mälestamine

Mälestamine Solingenis: terrorirünnaku ohvrite mälestamine

23. augustil 2025 toimusid Solingenis liigutavad mälestusüritused, et meenutada möödunud aasta laastavaid sündmusi. Arvatav islamistlik terrorirünnak maksis 23. augustil 2024 toimunud linnafestivali ajal kolmele inimesele elu ja vigastas veel paljusid. Sajad inimesed kogunesid Fronhofi protestantliku linnakiriku ees oleva mälestustahvli juurde, et üheskoos leinata ja ohvreid mälestada. See kohtumine oli midagi enamat kui lihtsalt mälestusakt; see oli märk unustamise vastu.

Linnapea Tim Kurzbach (SPD) ja Nordrhein-Westfaleni peaminister Hendrik Wüst (CDU) võtsid matusetalitusel selge seisukoha. Kurzbach rõhutas nii kurbuse kui ka rõõmu lubamise olulisust ning avaldas omastele sügavat kaastunnet. Peaminister Wüst selgitas rünnakut rünnakuna avatud ühiskonna väärtuste vastu ja tänas vahetult pärast juhtunut kohapeal viibinud päästetöötajaid. Rünnaku ajal, kell 21.37, helisesid kellad kolm korda, millele järgnes vaikusehetk, mis ühendas leinava kogukonna ühiseks mõtiskluseks.

Tabatud kurjategija ja käimasolev kohtuprotsess

Kuri kahtlustatav Issa al H. arreteeriti 25 tundi pärast rünnakut ja on alates maikuust seisnud Düsseldorfi kõrgema piirkonnakohtu ees süüdistatuna mõrvas ja mõrvakatses. Protsess võib lõppeda juba septembris. Föderaalne siseminister Alexander Dobrindt (CSU) hoiatas oma kõnes islamismiohtude eest Saksamaal ja lubas ka edaspidi valvel olla. See näitab, kui tõsiselt meie riigi julgeolekuolukorda võetakse.

Taoliste ohtude tõrjumiseks on osariigi valitsus otsustanud ligi 100 miljoni euro väärtuses meetmete paketi politsei ja põhiseaduse kaitse ameti tugevdamiseks. Arutelu keskseks punktiks on andmete säilitamise kasutuselevõtt terrorismivastases võitluses, et seada ohvrikaitse kõrgemale kui andmekaitse. Sel eesmärgil on liit ja SPD kohustunud nõudma telekommunikatsiooniteenuse pakkujatelt IP-aadresside säilitamist kolm kuud, et turvaolukorda jätkusuutlikult parandada.

Edasine tee ja toetus mõjutatud isikutele

Poliitiline maastik näitab selgelt, et äärmusluse ja terrorismi vastane võitlus on föderaalvalitsuse prioriteetne ülesanne. Seda rõhutavad uued struktuurid, mis toetavad kannatanuid, näiteks föderaalne ohvrite komissar ja ohvrite komissar mitmes föderaalriigis. Ka hiljuti vastu võetud reformid sotsiaalhüvitiste seaduses näitavad, et riik püüab parandada kannatanute elutingimusi.

Nende reformide raames saavad kõik, kes kannatavad terrori- või äärmusrünnakute all, rahalise abi, arstiabi ja muude vajalike sotsiaalteenuste näol. Nüüdseks kasutusele võetud üleriigiline mälestuspäev 11. märtsil aitab ka tulevikus luua ruumi mälestuseks ja kaastundeks ning seda võib vaadelda ka ohvrite toetamise keskse elemendina.

Solingen jääb ühtekuuluvuse ja vastupidavuse sümboliks. Sealsed inimesed keelduvad hirmutamisest ja nõuavad, et nende festivale tähistataks uhkelt ja valjuhäälselt isegi leinaajal. Sellel erilisel päeval ei mäletata mitte ainult surnuid, vaid edastatakse ka sõnum, et kogukond on tugev ja hoiab ühte.