Hooldus üleminekul: Vallad annavad vastutuse vanadekodude eest üle!

Hooldus üleminekul: Vallad annavad vastutuse vanadekodude eest üle!

Münsteri piiskopkonna vanadekodude ja hooldekodude maastik on praegu sügavas muutumises. Üha enam kogudusi loobub nende oluliste asutuste sponsorlusest ja annab need üle suurematele sponsoritele. See ei tähenda mitte ainult olulist muutust omandisuhetes, vaid peegeldab ka tervishoiusüsteemi ees seisvaid väljakutseid Kirik ja elu teatatud.

Kõigi nende muutuste aluseks olev keskne probleem on õenduse oskustööliste terav nappus. Praeguse info kohaselt on paranemist vähe loota. Iga-aastane hooldust vajavate inimeste arvu kasv Saksamaal tagab nõudluse hooldusteenuste järele jätkuva kasvu. Hinnanguliselt tõuseb hooldust vajavate inimeste arv 2040. aastaks umbes kuue miljonini, mis halvendab veelgi nii asutuste kui ka töötajate olukorda Deutschlandfunk.

Kasvavad nõudmised hooldusasutustele

Muudatuste tulemusena, eelkõige Nordrhein-Westfaleni 2014. aasta elamu- ja osalusseaduse tõttu, tuleb paljusid vanadekodusid põhjalikult renoveerida. Varem heategevusasutuste eest vastutanud kogudused ei suuda sageli enam neid suurenenud nõudmisi täita. Selle asemel otsustavad paljud omandiõiguse üle anda suurematele asutustele, kellel on vajalikud ressursid. See pole mitte ainult rahaline, vaid ka organisatsiooniline probleem, mis mõjutab paljusid kogukondi.

Föderaalse tööhõiveameti andmed näitavad, et geriaatrilist abi Saksamaal mõjutab personalipuudus. 2024. aastal oli teatatud üle 191 000 õendustöötaja puudusest, mis kujutab endast tohutut väljakutset kõigile asjaosalistele. Geriaatrilises hoolduses on täitmata juba 115 000 ametikohta ja Saksamaa õdede nõukogu hinnangul on aastaks 2034 puudu umbes 500 000 õendustöötajat. Tööhõiveagentuuride statistika näitab.

Geriaatrilise ravi tulevikuväljavaated

Mis siis edasi saab? Eksperdid nõuavad kaugeleulatuvaid reforme, et tagada hoolduse kvaliteet ja võidelda personalipuudusega. Üks ettepanek oleks õendustöötajate parem väljaõpe ja tasustamine ning paindlikumad tööajamudelid. Uuenduslikud kontseptsioonid, nagu Hollandi hooldusmudel “Buurtzorg”, mis tugineb iseorganiseerumisele, võivad samuti olla tõhusama hoolduse võti.

Teine idee on kehtestada hooldustasu omastele, kes hooldavad – see võiks leevendada paljude perede koormat. Üha populaarsemaks muutuvad ka tehnoloogilised lahendused, nagu hooldust toetavad nutirakendused või sotsiaalrobotid, mis on mõeldud hooldust vajavate inimestega suhtlemise edendamiseks. Eraannetustest rahastatud Berliini sotsiaalne robot “Willi” näitab, kui oluliseks võivad muutuda uued lähenemised, kui traditsioonilistest struktuuridest enam ei piisa.

Üks on kindel: plaanid on ausalt öeldes väljakutse, aga ka põnev võimalus muuta geriaatriline abi Saksamaal jätkusuutlikuks. Jääb üle loota, et eelseisvad reformid ja meetmed viivad olukorra olulise paranemiseni.