Üle 6500 sunnitöölise mälestamine: Viersen näitab uut eeskuju

Üle 6500 sunnitöölise mälestamine: Viersen näitab uut eeskuju

17. juunil 2025 avati Viersenis mälestuskünnis, millega mälestatakse enam kui 6500 inimest, kes pidid tegema piirkonnas sunnitööd aastatel 1940–1945. Tseremoonia toimus Vierseni raekojas, kuulsa Georg Ettli “Tugeva naise” lähedal. Emailist 1,2 meetri laiune ja basaltkividega ümbritsetud mälestuskünnis viitab linna ajaloo süngeimale ajale ja toob esile paljude kannatusi. Linnapea Sabine Anemüller rõhutas, et see hoiatus põhines algatuse “Niewieder” ja mitmete kohalike ühenduste esitatud kodanikuavaldusel.https://lokalklick.eu/2025/06/22/die-wuerde-zurueckbaren/

Mälestuskünnisel olev kiri selgitab muljetavaldavalt, millistes tingimustes sunnitöölised kannatasid: "Sunnitöö riigi ehitusprojektides, tööstusettevõtetes ja käsitööettevõtetes, põllumeeste juures ja eramajapidamistes". Paljudel neist läks kehvasti ja paljud surid halbade elutingimuste, tööstusõnnetuste või pommirünnakute tõttu. See näitab, kui oluline on neid mälestusi elus hoida ja minevikuga silmitsi seista.

Sunnitöö reaalsus

Üle 12 miljoni inimese kogu maailmas sunniti Teise maailmasõja ajal sunnitööle. 1944. aasta suvel töötas ainuüksi Saksa Reichis kuus miljonit tsiviiltöölist, lisaks kaks miljonit sõjavangi ja üle poole miljoni koonduslaagri vangi. Sunnitöö oli mõeldud väga erinevatele valdkondadele ja tagas olulise osa relvatootmises ja põllumajandusvarustuses. See jõhker ärakasutamise vorm jättis paljudele endistele sunnitöölistele mitte ainult füüsilisi, vaid ka psühholoogilisi haavu, mis eksisteerivad tänapäevalgi.https://www.erinnerungskultur-viersen.de/zwangsarbeit

Eriti kannatasid inimesed okupeeritud aladelt, sealhulgas Poolast ja Nõukogude Liidust. Need sunnitöölised elasid äärmuslikes tingimustes, sageli ülerahvastatud eluruumides ja ebapiisava toiduga. Alates 1943. aastast sõltus Saksa tööstus üha enam koonduslaagrite vangide tööjõust, kes kannatasid kõige halvemates elutingimustes. Nende tööd jälgis repressiivsüsteem, kuhu kuulusid Wehrmacht, politsei ja SS, ning põgenemiskatseid karistati sageli jõhkrate karistustega.https://www.bpb.de/themen/nationalsocialism-zweiter-weltkrieg/ns-zwangsarbeit/222627/ueberblick-die-nationalsocialistische-zwangsarbeit/

Näiteks Viersenis töötas tehastes ja farmides vähemalt 2725 sunnitöölist. Paljud neist surid ja maeti kohalikele kalmistutele. Pärast sõja lõppu oli paljude sunnitööliste olukord ebakindel, sest sageli ootasid nad aastaid koju naasmist või pidid elama laagrites.https://www.erinnerungskultur-viersen.de/zwangsarbeit

Mälestus neist inimestest ja nende kannatuslugu tuletab meile meelde, et me ei tohi unustada ajaloolisi õppetunde. Vierseni mälestuskünnis on oluline samm linna mälestuskultuuris, mis muudab mineviku õudused nähtavaks ja toimib ajaloolise mälu osana.