Vierseni mälestuskünnis: enam kui 6500 sunnitöö ohvri mälestuseks

Vierseni mälestuskünnis: enam kui 6500 sunnitöö ohvri mälestuseks

Viersenis seatakse üles meeliülendav mälestusmärk, mis avatakse pidulikult 17. juunil 2025 kell 16.00. Mälestuskünnis mälestatakse Viersenis aastatel 1940–1945 toimunud sunnitöö ohvreid. Seda algatust toetavad pühendunud kodanikud, nagu näiteks Jürgen Heimes algatusest „NieWieDer”, Beatrix Wolters Vierseni Kodukandi Hoolduse Ühingust ja Manfred Budel Mälestuste kultuuri edendamise ühingust39. Ürituse avab liigutava kõnega linnapea Sabine Anemüller.

Mälestuskünnis tuleb pargis raekoja ja vallagalerii vahelisele teele, Georg Ettli “Tugeva naise” lähedale ning on osa kunstnik Gunter Demnigi, kes on tuntud eelkõige oma komistuskivide poolest, terviklikust projektist. Need ainulaadsed väikesed mälestusmärgid, mis on kinnitatud kõnniteele, tähistavad enam kui 6500 inimese saatust, kes olid natside ajastul sunnitud Viersenis sunnitööd tegema.

Liigutav sõnum

Mälestuskünnisel on tabav kiri, mis peegeldab dramaatilisi olusid: „VIERSEN 1940-1945, ÜLE 6500 INIMEST ÜLEKANDID VIERSENISSE, SUNNITÖÖ RIIKIDE EHITUSPROJEKTIDES, TÖÖSTUSLIKUD ETTEVÕTETE JA TÖÖSTUSETTEVÕTETE ERAMAJAPIDAMISED SURI NENDEST KEHTSETE ELUTINGIMUSTE, TÖÖÕNNETUSTE JA POMMIRÜNDAMISTE TÕTTU. Need sõnad pole mitte ainult mineviku mälestusmärk, vaid ka üleskutse mälestusi elus hoida.

Kuid mälestuskünnis on midagi enamat kui lihtsalt kivi. See ühineb ülemaailmse liikumisega, mida iseloomustavad sisuliselt Demnigi komistuskivid. Umbes 70 000 neist väikestest monumentidest on praegu levinud üle Euroopa ja väljaspool seda. Need annavad teavet natside ohvrite elulugude kohta, keda kiusati taga ja mõrvati nende poliitilise, usulise või etnilise kuuluvuse tõttu. Nende elulugude uurimise taga on sageli kooliklassid, mis annab mälestusele isikupärase hõngu ja muudab sündmused nii käegakatsutavaks kui ka arusaadavaks. Deutschlandfunk teatab selle kohta, kuidas need kivid jutustavad üksikuid lugusid ja annavad seega väärtusliku panuse mälestuskultuuri.

Muusikaline tugiprogramm

Eraldi esiletõst on 16-aastase Jakob Tillmanni muusikaline saate, mis annab tseremooniale täiendava emotsionaalse sügavuse. Avalikkus on südamlikult oodatud sellest liigutavast avamisest osa saama ja sellega unustamise vastu seista.

See Vierseni sündmus ei ole lihtsalt kohalik mälestus, vaid osa suuremast liikumisest, mis tegeleb natsionaalsotsialistliku minevikuga leppimisega. Erinevad algatused ja komistuskivid pakuvad ruumi mõtisklemiseks ja aruteluks vastutuse, mälu ja nende teemadega seotud väljakutsete üle.

Lisaks näitab haudade loendus linnapiirkondades, et mälestus sunnitöölistest on elus ka paljude aastate pärast. Vierseni, Dülkeni ja Süchtelni kalmistutelt ning LVR kliinikute kalmistult võib leida 51 endiste sunnitööliste ja nende laste hauda, ​​mis on tugev märk vajadusest rääkida oma lugusid.

Üldiselt annab mälestuskünnis ruumi leinamiseks, mõtisklemiseks ja mälestuseks kõigi nende üle, kes meie ajaloo tumedate peatükkide ajal oma elu kaotasid. See algatus on mõeldud selleks, et keegi ei unustaks ja aitab tõsta teadlikkust mineviku õudustest.

Viersen teatab kavandatava mälestuskünnise ja sellega seotud pidustuste kohta, mis on väga olulised nii Vierseni kui ka kogu piirkonna jaoks.