Ida-Saksamaa kahaneb jätkuvalt: kuhu on inimesed kadunud?

Ida-Saksamaa kahaneb jätkuvalt: kuhu on inimesed kadunud?

Saksamaa demograafiline areng on põnev ja samal ajal murettekitav teema, eriti Ida- ja Lääne-Saksamaa erinevust silmas pidades. Pärast taasühendamist 1990. aastal on pilt rahvastiku arengust oluliselt muutunud. Ida-Saksamaa osariikidest on välja kolinud ligi kolm miljonit inimest Deutschlandfunk teatas. Kui 1990. aastal elas Ida-Saksamaal veel 14,8 miljonit inimest, siis 2024. aastal on neid vaid umbes 12,4 miljonit – vähenemine on 16 protsenti.

Ränne puudutab peamiselt noori, kes sageli paremaid elu- või töötingimusi otsides kolivad läände. Esimese kümne aasta jooksul pärast taasühendamist emigreerusid umbes pooled väljarännanutest, kuid aastatel 2017–2022 toimus muutus: esimest korda kolis läänest itta rohkem inimesi, täpsemalt 18 000 inimest. Eriti tähelepanuväärne on kiire rahvastiku kasv sellistes linnades nagu Leipzig, mis on alates 1995. aastast kasvanud muljetavaldavalt 30 protsenti.

Demograafilised muutused idas

Demograafiliste muutuste üldine põhjus peitub sündimuse languse, noorte väljarände ja eluea pikenemises. Lääne-Saksamaal pidurdab sisseränne välismaalt ja sisseränne uutest liidumaadest vananemist, idas aga rahvaarv pidevalt kahaneb. Valju Destatis 2022. aastal elas Lääne-Saksamaal üle viie korra rohkem inimesi kui idas.

Ida-Saksamaa sündimus langes pärast taasühendamist järsult, langedes 1994. aastal 0,77 lapseni naise kohta. Alates 2010. aastatest on see aga mõnevõrra stabiliseerunud, nii et täna on sündimus idas 1,56 last, mis on veidi üle riigi keskmise. Sellegipoolest on alla 20-aastaste inimeste osakaal idas langenud 25,5 protsendilt 1989. aastal vaid 15 protsendini 2013. aastal, mis annab märku rahvastiku olulisest vananemisest. Föderaalne kodanikuhariduse agentuur kirjeldab.

Soolise suhte osas on näha, et alla 25-aastaseid rändas välja üle 736 000 inimese, kellest üle poole olid naised. See tõi mõnes piirkonnas kaasa noorte meeste ülejäägi. Ja kui Ida-Saksamaa sündimus oli pikka aega allpool Lääne-Saksamaa taset, siis nüüdseks on olukord mõnevõrra tasanenud.

Majanduslikud väljavaated ja tarneprobleemid

Teine oluline teema on idamaade majanduslik olukord ja arstiabi. Kuigi tervislik olukord on paranenud, on oht oskustööliste puuduseks. Kuigi surve Ida-Saksamaa tööturule on vähenenud, jääb õhku küsimus, kuidas suudab regioon tulevikus tagada nii arsti- kui sotsiaalabi. Arstiabi on kõvasti paranenud ja suremus näiteks südame-veresoonkonna haigustesse on vähenenud enam kui viiendiku võrra.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Saksamaa demograafilist arengut, eriti ida ja lääne vahel, mõjutavad tugevalt ränne, sündimuse langus ja vananev ühiskond. Olukord jääb põnevaks, kuna piirkondadevahelised kontrastid püsivad ja elanikkond tervikuna vananeb.