A1 laienemine ohus? Majandusminister võitleb keskkonnakaitse hagidega!

A1 laienemine ohus? Majandusminister võitleb keskkonnakaitse hagidega!

Asjad keevad Eifelis: Rheinland-Pfalzi majandusminister Daniela Schmitt (FDP) tõi välja võimaluse kollektiivse tegevuse seadus tühistada, et kiiresti vajaminevaid ehitusprojekte edasi lükata. Eelkõige keskendutakse juba aastaid kutsutud A1 vahe vähendamisele Kelbergi ja Blankenheimi vahel, kaotades 25 kilomeetri pikkuse vahe ja mida peetakse oluliseks Euroopa infrastruktuuriprojektiks. Schmitt väidab, et keskkonnakontsernide praegused kohtuvaidlused aeglustavad oluliselt selliste projektide planeerimist ja elluviimist ning tekitavad ebakindlust. Seda seisukohta toetab Rheinland-Pfalzi ehitustööstuse president Klaus Rohletter, kes kirjeldab praegust olukorda kui "vähemuse ideoloogiat", mis kehtestab enamusele reeglid.

2025. aasta lõpus jättis föderaalne halduskohus rahuldamata keskkonna- ja looduskaitseliidu (BUND) hagi A1 lõhe kaotamise vastu. Kohus kinnitas planeeringu kooskõlastuse seaduslikkust ja leidis, et kolme ohustatud linnuliigi liigikaitse erandid rakendati korrektselt. Selle taustal tuleb eriti selgelt esile vajadus kaitsta ehitusprojekte keskkonnaalaste kohtuasjade eest. Samuti märkis kohus, et lõhe kaotamine pole mitte ainult riiklik, vaid ka Euroopa huvi.

Kavandatavad muudatused ja nende tagajärjed

CDU, CSU ja SPD suure koalitsiooni senised püüdlused piirata keskkonnaühenduste õigust kohtusse kaevata peaksid lõppema seaduseelnõuga hiljemalt 28. veebruariks 2026. Nende meetmete eesmärk on selge: taristuprojektide kiire elluviimine. Muuhulgas on kavas kaotada kohtuasjade edasilükkav mõju ja lubada vastuväiteid vaid neil asjaosalistel, kes on juba haldusmenetlusega seotud. CSU juhi Markus Söderi sõnul ei saa vabaühendused enam blokeerida tulevasi menetlusi, milles nad ei ole osalenud.

Kui poliitikud annavad märku edusammudest ehitusprojektide kiirendamisel, siis keskkonnakaitsjad kritiseerivad neid arenguid teravalt. Cosima Lindemann looduskaitseühingust NABU rõhutab, et iga teine ​​keskkonnaühenduste hagi on minevikus olnud edukas. See näitab, et projektide õiguslik läbivaatamine mängib olulist rolli, eriti keskkonnasektoris. Samuti hoiatavad rohelised, et õigusriik ei tohi loodushoiu arvelt kannatada.

Kahe teraga mõõk

Kavandatavad muudatused tekitavad ka rahvusvahelisi küsimusi. Saksamaa on alates 1998. aastast ühinenud Århusi konventsiooniga, mis tagab keskkonnaasjades õiguskaitse kättesaadavuse. Kriitikud kardavad, et hagemisõiguse piiramine läheb nende kohustustega vastuollu ja seab eriti ebasoodsasse olukorda väiksemad keskkonnaühendused, kellel ei ole kõigis menetlustes osalemiseks vajalikke vahendeid. Roda Verheyen Deutsche Umwelthilfe'ist rõhutab keskkonnakaitseühingute keskkonnakaitse hagide olemust ja kutsub üles olema ettevaatlik.

Pole kindel, kas toetajad või kriitikud seisavad kõrvuti. Selge on aga see, et ehitusprojektide kiirendamise ja keskkonnahuvide kaitsmise vahel tuleb leida tasakaal. See on ainus viis tegutseda säästvalt, ilma et see kahjustaks kodanike õigusi ja keskkonnakaitset. Diskursus kohtusse kaevamise õigusest jääb meiega ilmselt mõnda aega käima.