Punane märguanne: tammerongkäik ohustab Saksimaa tervist!

Punane märguanne: tammerongkäik ohustab Saksimaa tervist!

Kriitilise pilguga praegusele loodusele, mis esitab meile pidevalt uusi väljakutseid, teeb tammerongkäik endale nime. See kahjur on praegu end sisse seadnud Saksimaal ja tekitab segadust erinevates liidumaades. Maailm teatab, et tamme käiguliblika röövikud kujutavad endast terviseriske röövikudermatiidi näol. Loomulikult on see peavalu, sest need allergilised reaktsioonid võivad olla mitte ainult ebameeldivad, vaid ka tõsiselt kurnavad.

Selle liblika leviku peamiseks probleemiks on kipitavad karvad, mis arenevad vastse kolmandast järgust. Need sisaldavad nõgesemürki taumetopoeiini, mis võib olla inimestele äärmiselt ebameeldiv. See ulatub sügelusest paistetuseni hingamisprobleemide ja silmade ärrituseni. Viimaste aastate soojas ja kuivuses on tammerongkäiku leidnud optimaalsed tingimused ja levib kiiresti kogu Saksamaal – Baden-Württembergist läbi Alam-Saksi kuni Mecklenburg-Vorpommerni. Nakatumise olukord võib piirkonniti olla väga erinev, kuid üks asi jääb muutumatuks: kipitavate karvade mõju tervisele on teravam kui tammedele endale tekitatud kahju.

Terviseriskid ja kontrollimeetmed

Aga mis täpselt on selle terviseohu taga? Valju Peegel Saastumise sümptomid on äärmiselt ebameeldivad: nahapunetusest, vastikust sügelusest kuni hingamisteede ärrituseni. Harva esineb isegi palavikku ja vereringereaktsioone. See tähendab, et paljudes Saksamaa piirkondades võetakse meetmeid tammerongkäigulise ööliblika vastu võitlemiseks, sest inimeste kaitsmine on siin prioriteet.

Föderaalne keskkonnaagentuur rõhutab, et nõrga nakatumisega piirkondades tuleks võimalusel vältida insektitsiidide kasutamist. Selle asemel võivad aidata alternatiivsed meetmed, näiteks röövikute või pesade tolmuimejaga puhastamine. Keskkonnasõbralik lahendus on nematoodide kasutamine, mida Lüneburgis juba edukalt kasutatakse. Neid peetakse looduslikeks ja suudavad tõrjuda kuni 90% tammeliikujapopulatsioonist inimesi või keskkonda kahjustamata.

Kahjurite tulevik Saksamaal

Tammekoi massilist paljunemist võib täheldada eelkõige Saksamaa kirde- ja edelaosas. Paljudes piirkondades on aga ka märke populatsiooni kahanemisest. See võib potentsiaalselt olla lootuskiir, sest kliimamuutused mitte ainult ei soodusta kahjurputuka levikut, vaid mõjutavad ka tammepuude endi elutsüklit.

Kas see on nüüd tammede lõpp? Ei, puud võivad pärast kahju saamist kindlasti uuesti võrsuda. Korduv nakatumine võib aga põhjustada tõsist kahju ja puid pikas perspektiivis nõrgestada. Eksperdid soovitavad üldiselt ennetavaid meetmeid, hoiatussiltide paigaldamist ja kahjustatud metsaalade piiramist. Nendega võitlemine looduskaitsealadel on aga endiselt delikaatne teema, millele kehtivad ranged nõuded.

Seega ei saa teha muud, kui pingsalt röövikute arengut jälgida ja rakendada vajalikke abinõusid tamme-käguliblika ohjeldamiseks. Sest loodus jääb ettearvamatuks ning meie metsade ja eelkõige inimeste tervise kaitseks on kindlasti midagi ette võtta.