Rheinland-Pfalz: Päikeselisi uudiseid ja olulisi sündmusi 4. novembril!

Rheinland-Pfalz: Päikeselisi uudiseid ja olulisi sündmusi 4. novembril!

Täna, 4. novembril 2025, on Susanne Weber taas varakult üleval ja on valmis esitama lugejatele viimaseid uudiseid Rheinland-Pfalzi piirkonnast. Ta naudib päeva esimesi päikesekiiri, mida ta koges pärast seda, kui eelmisel päeval ticker sulgus. Ta kutsub lugejaid jagama oma kauneid päikesefotosid ning palub neil saata küsimusi, kommentaare või isegi kriitikat meiliaadressile rlp-newsticker@swr.de.

Reinimaa, kus see kõik toimub, on mitmekesine ja ajalooliselt rikas piirkond, mis kulgeb Reini jõe ääres Lääne-Saksamaal. Piirkond pole mitte ainult Saksamaa tööstuslik südamaa, vaid ka ajaloost läbi imbunud maastik, mis on seotud Püha Rooma impeeriumi, Preisimaa ja Saksa impeeriumiga. Mõiste "Reinimaa" pärineb Ripuaria ja Sali frankide aegadest, kes asustasid need alad ja said osaks Frangimaa Austraasiast. Mõned võivad isegi teada, et kõrgel keskajal tekkis Reini äärde arvukalt keiserlikke valdusi, kuid ilma ühiseks poliitiliseks või kultuuriliseks identiteediks kujunemata.

Reinimaa keeruline ajalugu

16.–18. sajandil jagunes Reinimaa Püha-Rooma impeeriumis erinevateks ringkondadeks, sealhulgas Ülem-Reini ringkonnaks ja Reini kuurvürstiks. Pärast Esimese koalitsioonisõja segadust tekkis 1797. aastal Cisrhenian Vabariik, mille haldusalasse kuulusid Prantsusmaa poolt annekteeritud alad Reini jõest läänes. 1822. aastal viis Preisimaa administratsioon läbi ümberkorralduse, mille tulemusel nimetati tänastele liidumaadele Rheinland-Pfalzi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaa.

Asjaolu, et Reinimaal pole mitte ainult geograafiline, vaid ka kultuuriline tähtsus, võib näha mitmest küljest. Piirkond on tuntud oma veinitootmise poolest, eriti Reini keskjooksul Mainzi ja Bonni vahel, kus õitsevad maalilised külad, lossid ja kloostrid. Kuid on oluline ka mainida, et Reinimaa lääneosa on tugevalt mõjutatud Rooma ajast. Katoliiklased on selle värvika mõistatuse teine ​​tahk.

Reinimaa kaasajal

Tänapäeva Reinimaal pole oluline ainult viinamarjakasvatus. Piirkonnast on kujunenud ka tööstuskeskus, kus on märkimisväärsed maavaramaardlad. Kõrge industrialiseerituse tase meelitab ligi paljusid ettevõtteid ja töötajaid ning liiklus Hollandi, Belgia ja Prantsusmaaga liidestes näitab selgelt piirkonna strateegilist asukohta. Köln, üks Reinimaa silmapaistvamaid linnu, mängib selles keskset rolli.

Reinimaad kujundab aga ka geopoliitiline minevik. Esimese maailmasõja järgne okupatsioon, mille viisid läbi Ameerika, Belgia, Briti ja Prantsuse väed, ning remilitariseerimine 1936. aastal on selle sündmusterohke ajaloo tunnistuseks. Versailles' leping ja sellega seotud määrused mõjutasid oluliselt piirkonna saatust ning näitavad, kuivõrd põimuvad poliitika ja geograafia.

Mida tulevik toob, on ebakindel, kuid kindel on see, et Reinimaa oma rikkaliku ajaloo ja kultuurilise mitmekesisusega jääb alati tähtsaks ja dünaamiliseks paigaks. Lugejad on oodatud sellest värvilisest saginast osa saama ning Susanne Weberi ja SWR-Aktuelli meeskonna vahendusel Rheinland-Pfalzi uudiseid jälgima. Üheskoos kogeme, kuidas ajalugu jätkub olevikus.