Hädaabi päevahoid Ludwigshafenis: kus on lahendus 3100 koha jaoks?

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Ludwigshafen am Rhein vaevleb enam kui 3100-kohalise päevahoiukoha puudusega. Pered ja tööandjad otsivad lahendusi.

Ludwigshafen am Rhein kämpft mit einem Kita-Platz-Mangel von über 3100 Plätzen. Familien und Arbeitgeber suchen Lösungen.
Ludwigshafen am Rhein vaevleb enam kui 3100-kohalise päevahoiukoha puudusega. Pered ja tööandjad otsivad lahendusi.

Hädaabi päevahoid Ludwigshafenis: kus on lahendus 3100 koha jaoks?

Paljud Ludwigshafeni pered on surve all: vanemate arvutuste järgi on puudu enam kui 3100 lapsehoiukohta. Lastehoiukohtade vähesus ei puuduta ainult väikseid, vaid ka tööandjaid, kes loodavad oma töötajate usaldusväärsele hoolitsusele. See on käivitanud praegused arutelud, mis on keskendunud eelkõige piirkondlike väljakutsete kontekstis. Nagu Rein-Pfalz Christiane Vopat rääkis tööbüroo juhi Daniel Lipsiga selle hoolduskriisi võimalikest lahendustest.

Probleemid ei ole uued, kuid kiireloomulisus kasvab. Lips, kelle laste eest hoolitsetakse protestantlikus asutuses, saab omal nahal teatada, kui oluline on hea hooldus. Paljud vanemad tunnevad aga end praegusest olukorrast hämmingus ja pettununa.

Üleriigiline perspektiiv

Pilk üleriigilistele arvudele näitab, et Saksamaal tervikuna on samasugune plahvatusohtlik olukord. Analüüsi järgi puudub hoiukoht 13,6 protsendil alla kolmeaastastest lastest, mis vastab 306 000 puuduvale kohale. Eriti hirmutav on see, et vajadus lastehoiukohtade järele on vaatamata kasvavale nõudlusele eelmise aastaga võrreldes tegelikult langenud 38 200 koha võrra. Nagu päevauudised väidab, et Lääne-Saksamaal on 277 900 vaba kohta.

306 100 koha suurune vahe põhineb föderaalse pereasjade ministeeriumi küsitlusel, mis räägib selgelt: Hooldusinfrastruktuuri laiendamine ei edene. Praegu on täidetud üle 848 000 koha, mis seletab, miks paljud lapsevanemad otsivad meeleheitlikult lahendusi.

Lahenduste väljavaade

Ida-Saksamaal peetakse hooldusinfrastruktuuri lammutamist vältimatuks, samas kui läänes on tungiv nõudlus pakkumise kiirendatud laiendamise järele. Eksperdid ootavad sündimuse vähenemise tõttu lähiaastatel hooldust vajavate laste arvu vähenemist. See võib aga pakkuda võimalust investeerida inimressursse konkreetselt olemasolevate rajatiste täiustamisse.

Pikemaajalise lahenduse võtmeks võib olla seadusemuudatus, mis keskendub lasteaedade kvaliteedi tõstmisele. Eesmärk on selge: parandada jätkusuutlikult perede hooldusolukorda ja luua usaldusväärne infrastruktuur. Nagu näitavad Vopati ja Lipsi vestlused, on liikumist õiges suunas. Kuid vajadus tegutsemiseks on endiselt olemas. Pered Ludwigshafenis ja mujal ootavad pikisilmi konkreetseid edusamme.