Rheinland-Pfalzi uus matmisseadus: kodanikud traditsioonide ja muutuste vahel!

Rheinland-Pfalzi uus matmisseadus: kodanikud traditsioonide ja muutuste vahel!

1. novembril 2025 hakkas Rheinland-Pfalzis kehtima uus matmisseadus, millega muudeti 1980. aastatest pärit aastakümneid vanad regulatsioonid. Nagu hiljutised aruanded näitavad, tekitavad need muudetud eeskirjad piirkonnas elevust. Vestlustes Neuwiedi linnaosa matmisettevõtjatega selguvad uuenduste osas erinevad arvamused. Kui toetajad näevad seadust eeskujuks kogu Saksamaale, siis kriitikud peavad reformi liiga kaugeleulatuvaks ja tõstatavad küsimusi surnute väärikuse kohta.

Reformi võtmeelemendiks on võimalus hoida surnud inimese põrm kodus, et lähedastel oleks lihtsam oma leinaga leppida. Aga niimoodi Reini ajaleht teatati, et see uus vabadus toob ka väljakutseid. Ettevõtjad satuvad uue regulatsiooni tõttu dilemmasse, kuna eraruumides puudub rutiinne kontroll urnide väärika hoiustamise üle. Kiriku esindajad hoiatavad ka, et need uued matmisviisid võivad ohustada surnute rahu.

Uuendused matmisseaduses

Uus seadus lubab erinevaid alternatiivseid matmisviise, mis on mõeldud paremini vastama lahkunu ja tema lähedaste soovidele. Edaspidi saavad surnud inimesed kirjalikult täpsustada, et nende põrm puistatakse jõgedesse nagu Rein või Moseli jõgi või maetakse matmismetsa. Nüüd on seadustatud tuha osaline eemaldamine edasiseks töötlemiseks mälestusesemeteks, näiteks teemandiks.

Siiski on olemas selged nõuded: surnu viimane peamine elukoht peab olema Rheinland-Pfalzis ja igaüks, kes soovib neid uusi võimalusi kasutada, vajab surmahoolduse direktiivi. Kui see puudub, peab matmine traditsiooniliselt toimuma kalmistul. Samas on ka muret, et sellised regulatsioonid võivad omavalitsustele kaasa tuua rahalist kahju, sest kalmistutega seotakse vähem inimesi.

Muutus matmiskultuuris

Aeternitase praegune uuring näitab selgelt, et järjest vähem inimesi soovib kalmistule klassikalist hauaplatsi. Vastavalt Aeternitase pressiteade 24 protsenti küsitletutest eelistab matmist matmismetsa või tuha puistamist loodusesse, kuigi traditsioonilised urni- või kirstumatmispaigad saavad vaid 25 protsenti häältest. Need muudatused peegeldavad sotsiaalseid muutusi, mis kajastuvad ka Rheinland-Pfalzi uues seaduses.

Uus matuseseadus avab peatüki, mis võib põhimõtteliselt mõjutada mitte ainult seda, kuidas me leinaga toime tuleme, vaid ka suhtumist matmisse. Individuaalsemate soovide ja traditsioonilistest normidest üha suurema eemaldumise ajal on seadusandja kohustatud kujundama reeglid nii, et säiliks lahkunu väärikus, võttes samal ajal arvesse ka ellujäänud omaste vajadusi. See on ainus viis tagada, et surma – elu vältimatut osa – koheldakse vastavalt kehtivatele sotsiaalsetele väärtustele.

Üldiselt on selge, et surma ja leina teema on Rheinland-Pfalzis väga aktuaalne, eriti seoses uue seadusega. Erinevad arvamused ja nendel põhinevad diskussioonid on kindlasti matmisettevõtjate seas kuum teema, mis võiks ka tulevikus kuumust tuua.

Paljude jaoks jääb sobiva matmisvormi ja mälestuspaiga küsimus väga isiklikuks, aga ka sotsiaalpoliitiliseks küsimuseks – seega on riigipoliitikas vastutajate ülesanne nende murede ja soovidega tegeleda.

Selles mõttes on oodata, kuidas Rheinland-Pfalzi matmiskultuur lähiaastatel areneb. Ühiskond näib olevat muutustele avatum, mitte ainult matusepraktikate osas, vaid ka selles, kuidas me surmaga tegeleme.

Täpsemat infot uue matmisseaduse üksikasjade ja matjate reaktsioonide kohta võiks lugeda ka Reportaaž Tagesschaust hoidke sellel silma peal, mis uurib muutusi põhjalikult.