Paremäärmuslased Saksamaal: 2500 legaalset relva vaatamata tegevuskavale!

Paremäärmuslased Saksamaal: 2500 legaalset relva vaatamata tegevuskavale!

Saksamaa on viimastel aastatel korduvalt maadelnud küsimusega, kuidas tulla toime äärmuslaste relvade omamisega. Föderaalvalitsus algatas toona paremäärmusluse vastase tegevuskava, mille eesmärk oli tagada suurem turvalisus. Kuid praegune NDR-i ja WDR-i uuring näitab, et selle plaani eesmärgid on seni täitmata jäänud. Vähemalt 2500 tulirelva kuuluvad endiselt seaduslikult äärmuslasteks liigitatud inimestele. See teave heidab uut valgust väljakutsetele, millega riik äärmusluse vastu võitlemisel silmitsi seisab. Vastavalt ben-kurier.de on üle kahe kolmandiku nendest relvadest – täpselt 1765 – parempoolsete radsiklaste, neo-re-extrih-ide valduses. külgmised mõtlejad.

Eriti murettekitav on see, et äärmuslastest relvaomanike tegelik arv võib olla veelgi suurem. Seni on relvaomanike kohta andmeid avaldanud vaid 11 osariiki 16-st. Juriidilised hallid alad ja andmelünkad muudavad olukorra tõsise hindamise äärmiselt keeruliseks. Edetabeli tipus on Baden-Württemberg 661 tulirelvaga, järgneb Mecklenburg-Vorpommer 447 ja Rheinland-Pfalz 386 relvaga, kus kõigil on paremäärmuslastest relvaomanikud. See tõstatab küsimusi üleriigiliste relvaseaduste tõhususe kohta, mis sattusid tule alla, eriti pärast traagilist rünnakut Hanaus 2020. aastal. Ka mõrvar oli oma relvad hankinud legaalselt, kuigi oli juba võimude tähelepanu alla sattunud. Siin teatas tollane siseminister Nancy Faeser, et relvaseadusi karmistatakse, et hõlbustada äärmuslastelt relvade äravõtmist, nagu [tagesschau.de](https://www.tagesschau.de/investigativ/ndr-wdr/ Waffenhaben-legal-extremisten-100.html)

Praegused arengud ja statistika

Umbes 1500 relvaluba omavat inimest on ankrus äärmuslikus stseenis, kus üle 1000 neist on klassifitseeritud neonatsideks või "Reichi kodanikeks". Võrdluseks: vähem kui 150 inimest on pärit teistest äärmuslastest, näiteks vasakäärmuslikest või islamistlikest piirkondadest. Need arvud pole mitte ainult šokeerivad, vaid rõhutavad ka selle probleemi kiireloomulisust.

Aruannete kohaselt registreeris föderaalne põhiseaduse kaitse amet 2024. aastal paremäärmuslike kuritegude arvu 47,4% kasvu võrreldes eelmise aastaga. Kokku pandi toime 37 835 paremäärmuslaste kuritegu ja vägivallategude arv on kasvanud 11,6% võrra 1281 juhtumini, mistõttu on kujunemas murettekitav pilt. See teeb selgeks, et paremäärmusluse vastu võitlemise meetodid ei peaks olema suunatud ainult relvade omamisele, vaid peavad olema suunatud ka kasvavale valmisolekule kasutada sündmuskohal vägivalda. Ajakiri Verfassungsschutz teatab, et vägivaldsete paremäärmuslaste potentsiaal on Saksamaal praegu ligikaudu 15 300 inimest.

Need arengud tõstatavad küsimuse, kas paremäärmusluse vastase tegevuskava kavandatud meetmed on püsivate muutuste saavutamiseks piisavad. Seni on 2024. aastal tühistatud või vabatahtlikult tagastatud üle 300 relvaloa, peamiselt paremäärmuslaste või "Reichi kodanike" poolt. Nendest tagasitulekutest hoolimata on äärmuslaste juurdepääs seaduslikele tulirelvadele endiselt kriitiline probleem, mida ei saa eirata.

Selles kontekstis on loota, et tulevased poliitilised sammud vastavad väljakutsetele ja hoiavad eelkõige tähelepanu ohvrikaitsel, et tagada turvaline ühiskond kõigile.