Saksa kontojäägid muutuvad: kellel on veel pangas raha?

Saksa kontojäägid muutuvad: kellel on veel pangas raha?

Raha ja kontojääkide teema puudutab Saksamaal üha rohkem inimesi ning praegused uuringud annavad üksikasjaliku ülevaate rahalisest olukorrast. Krediidiportaali Smava uuringust selgub, et 2025. aasta veebruari lõpust kuni märtsi lõpuni küsiti üle 5000 inimese arvelduskonto saldo kohta. Tulemused räägivad kõike: 23,3% täiskasvanutest on kontol maksimaalselt 1000 eurot, 11,2% aga üle 10 000 euro. Nagu Ruhr24 teatab, valgustavad need andmed meie riigi majandusolusid ja rahaga ümberkäimist.

Üksikasjalikult näitab uuring kontojääkide huvitavat jaotust. 17% vastajatest on säästnud 0–500 eurot, 6,3% aga 501–1000 eurot. Jaotamine jätkub edasiste etappide kaupa, nii et 10,3% jääb vahemikku 2001–4000 eurot. Üle 10 000 euro suuruse kontojäägiga inimeste arv on aga piirkonniti erinev. Need näitajad on eriti silmatorkavad Saarimaal (14,2% ja Hamburgis 13,6%), samas kui Bremenis ja Berliinis on kontosummad madalamad (31,4% ja 27,6%).

Vanuserühmad ja säästev käitumine

Vanusegruppe lähemalt vaadeldes selgub, et noorematel on sageli vähem arvel. Üle 10 000 euro on 16,3% 30–39aastastest, kuid 18–29aastastest jõuab selle summani vaid 11,6%. Võrdluseks, vanemad põlvkonnad, eriti 55–64-aastased, võivad oodata 15 200 eurot kontole. Need erinevused kajastuvad ka ühes teises Bundesbanki uuringus, milles leiti, et 2021. aastal oli konto keskmine saldo 12 700 eurot. Umbes 50% sakslastest on praegu arvelduskontol vaid 3000 eurot või vähem, nagu [n-ag.de esiletõstmised](https://n-ag.de/posts/wirtschaft/finanzen/die-geldkurve-in-deutschland-wer-am-meisten-s spart-und-wer-nicht).

Oluline on vanuselise struktuuri ja individuaalse säästmiskäitumise mõju. Nooremad vanuses 16–24 aastat on säästnud keskmiselt ligikaudu 1400 eurot, 65-aastastel ja vanematel aga samuti 4200 eurot. Need statistilised väärtused peegeldavad mitmesuguseid finantshariduse horisonte ja sääste, nagu näitavad Smile Smart IT andmed.

Finantskirjaoskus ja tulevikuväljavaated

Millist rolli mängib finantsharidus? Üha suurem hulk sakslasi muutub rahaasjades üha ebakindlamaks. See tähendab, et paljud inimesed ei tee tulevikuks piisavalt vahendeid. Eksperdid soovitavad hoida teie arvelduskontodel hädaabireservina kahe kuni kolme kuu palk. Suuremaid summasid võiks aga investeerida arvelduskontodele, et turvalisuse juures intressi saada. Igas elufaasis on oluline oma pensioni planeerimine ümber mõelda ja optimeerida. Kaaluda tuleks väikeseid sissemakseid tulusate investeeringute tegemiseks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et inimeste rahaline seis ja rahaseis on väga erinevad. On valgust ja varju – paljud noored seisavad silmitsi rahaliste väljakutsetega, samas kui vanemad põlvkonnad on sageli paremini varustatud. See muudab veelgi olulisemaks oma finantshariduse edendamise ja arukaid tulevikuotsuseid.