Isa mõisteti õigeks: traagiline raputamine kui meeleheitlik päästmiskatse
Isa õigeksmõistmine pärast kolmekuuse poja surma tekitab küsimusi enesekaitse ja meditsiiniliste hädaolukordade kohta.

Isa mõisteti õigeks: traagiline raputamine kui meeleheitlik päästmiskatse
Trieri piirkonnakohtu sensatsioonilisel protsessil mõisteti õigeks 28-aastane isa, keda süüdistati tapmises. Juhtum keerleb tema kolmekuuse poja traagilise surma ümber 2022. aasta aprillis. Vastavalt aruandele Saarbrückeni ajaleht Väikepoiss oli sel päeval kaetud lima ja kannatustega, mis viis hingamispuudulikkuseni. Lapsega kahekesi olnud isa raputas last meeleheitel, et teda “päästa”. Kohtunik Theresa Hardt selgitas, et kuigi see tegu oli vale, ei olnud see selles emotsionaalses hädaolukorras kriminaalne, seega oli õigeksmõistmine õigustatud.
Ajaloos on kirjas, et lapse ema oli samal ajal reisil kaksikvennaga. Üliolulises hädaolukorras reageeris isa meeleheitlikult pärast seda, kui laps hakkas krampe võtma ja meditsiiniline hädaolukord süvenes. Enne juhtumit saadeti beebist rõõmsad fotod, mis rõhutasid isa armastavat suhet lapsega. Tunnistajad ja pereliikmed kinnitasid seda muljet ning kirjeldasid isa kui hoolivat ja armastavat. Kohus märkis, et isa ei tegutsenud tahtlikult, vaid püüdis lihtsalt paanikas oma last aidata.
Fookuses on meditsiinilised aruanded
Kohtuistungil arutati erinevaid meditsiinilisi aruandeid. Kui ühes raportis diagnoositi raputatud beebitrauma, siis teine perekonna tellitud aruanne sellist traumat ei kinnitanud. Kohtunik Hardt lükkas aruannete kriitika tagasi ja kinnitas, et on tõendeid värisemise kohta. Õigeksmõistva otsuse väljakuulutamisel tekkis palju emotsioone. Ligikaudu viis kuud vahi all viibinud isa jaoks kirjeldas kaitsja viimast kolme ja poolt aastat "märtrisurma". Isa ütles pärast kohtuotsust, et ta on õnnelik, kui kõik on läbi ja nad saavad rahus oma last leinata.
Kuigi see juhtum on teistsuguse iseloomuga, võib paralleele tõmmata mõne teise hiljuti ajakirjanduses kõlanud kohtuasjaga. Ka siin oli jutt enesekaitsest ja õigeksmõistmisest, nagu ühes artiklis autor strafrecht-bundesweit.de kirjeldatud. Seal mõisteti õigeks kohtualune, kes kasutas enda kaitseks nuga vaidluses alkoholijoobes ja relvastatud mehega. Kesksel kohal oli enesekaitse küsimus ning kohus leidis, et tegu oli põhjendatud.
Enesekaitse asjakohasus
Enesekaitse teema pole aktuaalne mitte ainult nendel juhtudel, vaid ka paljudes juriidilistes aruteludes. Artiklis on veel üks näide juracademy.de, kus kohtualusel oli sarnases kontekstis mõrvajuhtum. Täpsemalt uuriti enesekaitse piire ja nõudeid. Kõigil neil juhtudel on selge, et kohtualuste taust ja kavatsused mõjutavad kohtuotsuseid oluliselt.
Mõlemad juhtumid rõhutavad Saksamaa kriminaalõiguse keerukust ning väljakutseid, mis tekivad enesekaitse ja tapmise hindamisel. Need näitavad, kui oluline on õiglase otsuse tegemiseks asjaolusid hoolikalt uurida.