Ukrainlased Saksamaal: peaaegu 60% soovib jäädavalt elama!

Ukrainlased Saksamaal: peaaegu 60% soovib jäädavalt elama!

Föderaalse Rahvastikuuuringute Instituudi (BiB) praegune uuring näitab, et peaaegu 60% Saksamaal viibivatest Ukraina põgenikest soovib pikemas perspektiivis emigreeruda. See tõstatab huvitava küsimuse: mis hoiab inimesi siin ja millised tegurid mõjutavad nende otsust jäädavalt elama? Tulemuste kohaselt kavatseb liiduvabariigis "igavesti" elada 49% täiskasvanutest ning 34% lastest ja noortest. Need arvud illustreerivad Ukraina konflikti jätkuvat mõju.

Huvitav aspekt on seos saksa keele oskuse ja sinna jäämise väljavaate vahel. Uuring näitab, et pagulased jäävad rohkem valmis Saksamaale, kui neil on piisav keeleoskus ja nad on saanud sotsiaalseid kontakte. Ukraina laste ja noorte saksa keele oskus on viimastel andmetel oluliselt paranenud. Kui 2022. aastal hindas neist 92% oma teadmisi "üldse mitte" või "üsna halvaks", siis 2025. aastaks oli see osakaal langenud vaid 13%-ni.

Keeleoskus kui integratsiooni võti

Noorte keeleoskus mõjutab ka nende vanemate oma. Kui praegu hindab 48% lastest ja noortest oma keeleoskust heaks kuni väga heaks, siis täiskasvanute puhul on see näitaja palju väiksem, vaid 8%. See dünaamika näitab, et hea juurdepääs haridusele ja kogukonda kuulumise tunne on integreerumisel üliolulised. Ukraina laste kuuluvustunne Saksamaa koolisüsteemi on aga alla keskmise: vaid 63% tunneb end tõeliselt kuuluvana.

Pilk pagulaste tööhõivele on rabav: 20–50-aastaste ukrainlaste tööhõive määr tõusis 2022. aasta sügise 18%-lt 2025. aasta suve alguseks muljetavaldavale 53%-le. Siin on märgata tugevat kasvu, eriti 2024. aastal. Samuti saab selgeks, et varem põgenenutel on pigem parem kvalifikatsioon, kui kõrgharidusega riiki astus 5: 62%-l oli kõrgharidusega riik4. nad sisenesid riiki hiljem. Selline olukord viitab sellele, et lõimumine sõltub ka ühiskonna ülesannetest, mis pakuvad uutele tulijatele võimalust oma oskusi kasutada ja arendada.

Rände sotsiaalsed aspektid

Kuid rolli ei mängi ainult haridus ja tööhõive. Ka sotsiaalsel keskkonnal on suur mõju lõimumistundele. Saksamaal elab praegu umbes 1,2 miljonit ukrainlast ja nende seas on tähelepanuväärne suhtedünaamika uuring. 24% ukrainlannadest tulid Saksamaale koos oma partneriga, 31% aga üksi ja 45% vallalistena. Samal ajal on 29% koos põgenenud paaridest lahku läinud, mis on eriti tõenäolisem vallaliste paaride puhul. Naised, kes otsivad Saksamaal pikaajalist perspektiivi, lähevad tõenäolisemalt oma koduriigi partneritest lahku.

Praegune aruanne pagulaste eluolude kohta näitab ka nende tervislikku seisundit võrreldes Saksamaa elanikkonnaga: Terviseseisund on keskmiselt samal tasemel kui Saksamaal, 3,5 punktiga skaalal 1 kuni 5. See on veel üks märk sellest, et Ukraina pagulased on üldiselt noorem, paremini haritud rühm, kellest 60% on kõrgharidusega.

Kokkuvõttes võib öelda, et Ukraina põgenike lõimumist Saksamaal mõjutavad paljud erinevad tegurid, nii keelelised kui ka sotsiaalsed. See tähendab, et teema jääb ühiskonna jaoks aktuaalseks ja põnevaks, eriti mis puudutab väljakutseid ja võimalusi, mis tulenevad ukrainlaste pikaajalisest Saksamaale asumisest. Rohkem infot uuringu kohta saate lugeda Welti veebisaidi üksikasjalikust artiklist: Welt.de.