Šveits on identiteedikriisis: UBS-i boss hoiatab konkurentsi eest!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

UBS-i juht Kelleher kritiseerib Šveitsi ülemaailmsel finantsjuhtide tippkohtumisel ja hoiatab selle mõju kaotamise eest pangandussektoris.

UBS-Chef Kelleher kritisiert die Schweiz auf dem Global Financial Leaders’ Summit und warnt vor ihrem Verlust an Einfluss im Bankwesen.
UBS-i juht Kelleher kritiseerib Šveitsi ülemaailmsel finantsjuhtide tippkohtumisel ja hoiatab selle mõju kaotamise eest pangandussektoris.

Šveits on identiteedikriisis: UBS-i boss hoiatab konkurentsi eest!

UBS-i direktorite nõukogu esimees Colm Kelleher kritiseeris täna Hongkongis ülemaailmsel finantsjuhtide investeeringute tippkohtumisel peetud kõnes teravalt Šveitsi. Ta näeb riiki ägedas "identiteedikriisis" seoses oma rolliga panganduses. Kelleher hoiatab, et Šveitsil on oht kaotada oma endine "hiilgus" rahvusvahelises varahalduses, pidades silmas tugevat konkurentsi sellistest linnadest nagu Hongkong ja Singapur. Ta rõhutab rõhutatult, et Šveits on otsustava tähtsusega "teehargil" ja peab kiiresti tegutsema, et täita oma positsiooni ülemaailmsel finantsturul. NZZ.

Teine punkt tema kõnes puudutab Donald Trumpi kaubandussõja ja USA kasvavate tariifide mõju, millel on negatiivsed tagajärjed ka Šveitsi ravimitööstusele. Kelleher annab mõista, et need arengud ei ole murettekitavad mitte ainult pankade, vaid ka kogu Šveitsi majanduse jaoks. Kelleher kritiseeris ka suurenevaid kapitalinõudeid, mille Šveitsi valitsus kehtestas pärast Credit Suisse'i kokkuvarisemist ja sellele järgnenud ülevõtmist UBS-i poolt. Ta usub, et sellised meetmed piiravad pankade konkurentsivõimet.

Šveits lühidalt

Šveits, ametlikult tuntud kui Šveitsi Konföderatsioon, on merepiirita riik Kesk-Euroopas, mida iseloomustab mitmekesine geograafia Alpidest Šveitsi platooni. 41 285 km² suuruse ja umbes 9 miljoni elanikuga Šveits on tuntud oma poliitilise stabiilsuse ja kõrge elukvaliteedi poolest. Eriti tähelepanuväärsed on neli ametlikku keelt: saksa, prantsuse, itaalia ja romaani keel, mis peegeldavad riigi kultuurilist mitmekesisust. Vikipeedia teatatakse.

Šveitsil on tähelepanuväärne ajalugu, mis ulatub tagasi Šveitsi Vana Konföderatsiooni asutamiseni 1291. aastal. Alates 1815. aastast on riik järginud relvastatud neutraalsuse poliitikat ja on nüüd aktiivne liige sellistes rahvusvahelistes organisatsioonides nagu ÜRO ja Euroopa Nõukogu. See on koduks sellistele olulistele institutsioonidele nagu Rahvusvaheline Punane Rist ja WTO ning seda peetakse sageli rahvusvahelise äri peamiseks asukohaks.

Majanduslikud väljakutsed

Šveitsi majandusbuum põhineb tuntud sektoritel nagu pangandus, ravimitööstus ning kvaliteetsetel toodetel nagu kellad ja šokolaad. 2025. aastal on sisemajanduse koguprodukt (SKT) hinnanguliselt ligikaudu 1003 triljonit USA dollarit, mis vastab 111 047 USA dollari suurusele SKT-le elaniku kohta. Vaatamata oma üldisele õitsengule seisab Šveits silmitsi ka väljakutsetega, sealhulgas praegune majanduslik ebakindlus, mida mõjutavad rahvusvahelised konkurendid ja poliitilised tingimused.

Kelleheri vaadete otsene mõju on endiselt ebaselge, kuid need rõhutavad Šveitsi vajadust konkurentsivõime säilitamiseks end uuesti määratleda. Jääb üle oodata, kuidas Föderaalnõukogu vastab nõudmistele ja kriitikale ning milliseid strateegiaid selles muutuvas majanduskeskkonnas välja töötatakse.