Langenbach Butcher võitleb võrgu ülekoormuse vastu: Päikesüsteem on välja lülitatud

Langenbach Butcher võitleb võrgu ülekoormuse vastu: Päikesüsteem on välja lülitatud

Langenbachist pärit lihunik on näinud end silmitsi mitmesuguste väljakutsetega oma fotogalvaanilise süsteemi osas. Pärast investeeringut üle 250 000 euro omaenda päikeseenergia tootmisse võitleb Augustin Keller nüüd Overland Works Erdingi poolt oma rajatise korduva parkimise vastu. Eriti päikeselistel päevadel, mis on päikeseenergia tootmiseks optimaalsed, on tema süsteem alati välja lülitatud, mis põhjustab tohutut rahalist koormust.

"See tundub nagu sundvõõrandamine," kirjeldab Keller oma pettumust valmistavat asukohta. Päevadel, kui ta ei saa oma elektrit kasutada, kaob hinnanguliselt 500 eurot. Selle asemel, et saada tagasi oma elektrikulude eelnevalt saavutatud kokkuhoiule, peab ta ostma kalli võrguelektri. Tema strateegia panna energiategev töö lihunikusse lõunatundidele, kui päike näib olevat tugevaim, näitab, et ta üritab intensiivselt oma investeeringu eeliseid realiseerida. Sellegipoolest näivad uudised selle visuaalselt atraktiivse PV -süsteemi kohta päevast päeva tumedamad.

probleemid, mis on tingitud võrgu ülekoormusest

Erding Overland Works on sunnitud Päikeselistel päevadel Kelleri rajatise parkida, kui määratakse eelseisva elektrivõrgu ülekoormus. Overland Works'i pressiesindaja sõnul tehakse seda selleks, et mitte võrgu stabiilsust mitte ohustada, kuna piirkonnas kasvav PV -süsteemide arv on võrguoperaatorite jaoks väljakutse. "Kui võrguoperaator Bayernwerk kardab kitsaskohta, tuleb sellega vastavalt kaubelda," selgitab pressiesindaja. See on viimastel kuudel sageli nii olnud: mais lülitati Kelleri rajatis välja 13 päeva, juunis kümnel ja umbes viis päeva juulis.

Päikesesüsteemide üha suurem arv tähendab, et Baieri elektrivõrk, mis oli mõeldud teist tüüpi energiatootmiseks, saab surve alla. Aastal 2023 oli Bayernwerk'i võrguga juba ühendatud 500 000 fotogalvaanilist süsteemi, mille koguvõimsus oli umbes 10 000 megavatti, viimase aasta jooksul oli 88 000 uut tehast. Bayernwerk on kavandanud investeeringuid energiaseaduste laiendamisse, kuid struktuuriline areng võtab lihtsalt rohkem aega kui uute PV -süsteemide ehitamine.

juriidiline olukord ja väljapääs lihunike jaoks

Augustin Keller on nende meetmete õiguslikust alusest teadlik, kuid ei saa aru, miks kogu tema süsteem tuleb välja lülitada, selle asemel, et reguleerida ainult ülemäärast tagasisidet. "Lihtne registreerimine võib olukorda muuta," ütleb ta pettunud. Seda tüüpi katkestustel pole mitte ainult tagajärgi keldritele, vaid mõjutavad ka paljusid teisi võimsate päikesesüsteemide operaatoreid.

Marian Rappl kinnitab, et Keller pole mitte ainult tema viletsuses. Klassikalise elektrivõrgu taustal, mis kunagi oli mõeldud hõlpsaks -kontrolli elektrijaamadeks, põhjustab päikesesüsteemide operaatoritele dilemma, kuna päikest ja tuult ei saa soovi korral reguleerida. "Halvimal juhul jätkaksid kõik genereerimissüsteemid piiramatut," selgitab Rappl ja rõhutab probleemide vaatepunkti tuleviku orienteeritud iseloomu.

Lahenduses näeb Rappl nii salvestusvõimaluste laiendamisel kui ka võrgu pidevas optimeerimisel, et täita uusi nõudeid. Praegu on Baierisse paigaldatud akude salvestusvõime mahutavus ebapiisav, et täita pikaajaliselt põlvkonna tippude nõudeid.

Vaatamata väljakutsetele on lihunik Keller endiselt optimistlik. Ta usub kindlalt päikeseenergia tulevastesse võimalustesse ja soovib jätkuvalt reklaamida, et juhtida tähelepanu süsteemsetele probleemidele ja lahendustele. Ta pole valmis loobuma - eriti mitte nii kaua, kui päike paistab ja päikeseenergia võimalused jäävad.

Taastuvenergia väljavaated

Vaatamata kõigile ebaõnnestumistele jääb huvipakkuvas keskmes fotogalvaaniliste süsteemide tõhususe küsimus. Taastuvenergia ebapiisav koordineerimine olemasoleva elektrivõrguga on väljakutse, mis nõuab loovat mõtlemist ja uuenduslikke lahendusi. Päikeseenergia potentsiaal on tohutu ja paljud peavad seda energia ülemineku võtina. Ilma sobivate strateegiate ja kohandusteta on energia tulevik aga elektrivõrgu olemasolevate piiride pidev uurimine.

Energiamaastiku muutmine Saksamaal

Viimastel aastatel on Saksamaa energiamaastik märkimisväärselt muutunud. Üleminek taastuvenergiale on osa riiklikust strateegiast, mille eesmärk on saavutada kliimakaitse ja energiavarustuse turvalisuse eesmärgid. Föderaalvalitsus on sõnastanud 2045. aastaks kliima -neutraalseks muutumise eesmärgi, mis tähendab, et taastuvate energiate osakaal peab pidevalt suurenema kogu voolu nõue. Föderaalse majandus- ja kliimakaitseministeeriumi andmetel oli taastuvenergia osakaal Saksamaa toiteallikates juba umbes 42 protsenti.

Rõhutada tuleks fotogalvaaniliste süsteemide suurenemist. Aastal 2023 paigaldati Saksamaale üle 2,5 miljoni fotogalvaanilise süsteemi, mis tekitas koos üle 70 gigavatti. See areng illustreerib, et ühiskond suhtub üha enam säästvate energiaallikate poole, aga ka selliseid väljakutseid nagu Kelleri kogetud võrgu ülekoormus.

Võrguoperaatorite ja tulevikulahenduste roll

Võrguoperaatorid seisavad silmitsi nõudliku ülesandega kontrollida elektrivõrku nii, et ühelt poolt oleks tagatud pakkumise turvalisus ja teisest küljest saab tõhusalt integreerida suurenevat taastuvenergia osa. Praegune olukord näitab, et olemasolev elektrivõrk ei suuda sageli tõhusalt käsitseda fotogalvaaniliste süsteemide ja tuuleturbiinide lenduvat genereerimist.

Nende väljakutsetega tegelemiseks on vajalikud ulatuslikud investeeringud. Saksamaa energiaagentuuri (DeNA) uuringu kohaselt on hinnanguliselt 2030. aastaks nõutud investeeringuid kokku 30 miljardit eurot. Need investeeringud hõlmavad uute liinide ehitamist, võrguinfrastruktuuri parandamist ja intelligentsete võrgutehnoloogiate kasutamist, et saaksite energiatootmist paremini kontrollida.

Ettevõtete majanduslikud mõjud

Praeguse võrgu ülekoormuse majanduslikud mõjud on olulised selliste ettevõtete jaoks nagu Kelleri lihuniku pood. Majandusuuringute instituudi (IFO) aruanne dokumenteerib, et Saksamaa väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) mõjutavad eriti suured elektrihinnad 2023. aastal. Peaaegu 60 protsenti VKEdest väitis, et tundlik hinnatõus ohustab nende kasumlikkust.

Lisaks näitab TNS Infratesti uuring, et üle 70 protsendi Saksamaa ettevõtetest nõuab fotogalvaanilise voolu eeskirjade kohandamist, et vähendada majanduslikku stressi ja muuta taastuvenergia kasutamine atraktiivsemaks.

Lahknevus juriidilise nõude ja ise loodud elektri kasutamise tegelike võimaluste vahel suurendab ebakindlust ettevõtjate jaoks, kes tuginevad tõhusatele energialahendustele.

Nende väljakutsetega saab selgeks, et lisaks tehnilisele lahendusele on vaja ka poliitilisi meetmeid ka PV-süsteemide raamistingimuste parandamiseks ja ise genereeritud elektri õiglasema kasutamise võimaldamiseks.