Baden-Württemberg plaanib videovalve ulatuslikku laiendamist – mis nüüd saab?
Baden-Württemberg plaanib videovalve lihtsamaks muutmiseks seadust muuta: fookuses uued regulatsioonid ja andmekaitse.

Baden-Württemberg plaanib videovalve ulatuslikku laiendamist – mis nüüd saab?
Baden-Württembergis on käimas vastuoluline seadusemuudatus, mis võib videovalve oluliselt lihtsamaks muuta. Tekib küsimus, kui kaugele saab kodanike eraelu kaitsest kõrvale jätta, võrreldes elu ja tervise kaitsega. netzpolitik.org teatab, et must-roheline osariigi valitsus kavatseb muuta osariigi andmekaitseseadust. See võimaldaks ametiasutustel pilte ilma konkreetse põhjuseta säilitada kuni kaks kuud.
Eelkõige sellistes linnades nagu Mannheim, kuhu politsei on juba paigaldanud 70 valvekaamerat, võib kavandatav seadusemuudatus kaasa tuua videovalvesüsteemide suurema kasutamise. Osariigi valitsus soovib “prioriteedikontrolli” lihtsamaks muuta, mis tähendab, et valdkondi, mida ei peeta eriti kuritegevuse ohuks, saab edaspidi paremini jälgida. Siseminister Thomas Strobl (CDU) on nendele uuendustele avatud ja räägib paljude omavalitsuste kasvavast soovist vähemate bürokraatlike takistuste järele.
Avalik turvalisus versus privaatsus
Keskendutakse avalike rajatiste, kultuuriväärtuste ja üldise turvatunde kaitsmisele avalikus ruumis. Videovalve õiguslik alus ütleb, et isikuandmete töötlemine on lubatud avalike ülesannete raames. Nende meetmete eesmärk on eelkõige kaitsta inimeste elu, tervist, vabadust või vara dsgvo-gesetz.de.
Dilemma: privaatsuse kaitse jäetakse sageli kõrvale. Samal ajal kui poliitikud püüavad seaduste abil leida tasakaalu julgeolekuhuvide ja kodanike õiguste vahel, jälgivad andmekaitse eestkõnelejad jälitustegevuse üha laienemist ilma asjakohaste kaasnevate meetmeteta. Jälitustegevuse õigustamiseks ei pea aga olema tõendeid selle kohta, et andmesubjektide kaitset väärt huvid kaaluvad neid üles.
Tehnoloogia areng ja nende väljakutsed
Videovalve küsimus jääb andmekaitses kuumaks kartuliks. bfdi.bund.de näitab, et intelligentsete jälgimissüsteemide, näiteks automaatsete näo sobitamise süsteemide kasutamine on muutumas üha tavalisemaks. Märkimisväärselt on tõusnud ka eravideovalve trend: eraisikutelt elurajoonides kuni armatuurkaamerateni liikluses.
Juriidiliselt jääb videovalve aga miiniväljaks. GDPR kehtestab ranged nõuded kodanike isiklike õiguste kaitsmiseks. Videovalvesüsteeme tuleb kasutada võimalikult leebe vahendina ning salvestiste säilitamine peab olema ajaliselt piiratud. Nõuete eiramine võib kaasa tuua kõrged karistused ja õiguslikud tagajärjed bfdi.bund.de.
Praeguseid arenguid arvesse võttes on selge: arutelu videovalve ja andmekaitse üle saab lähikuudel kindlasti veelgi hoogu juurde. Saab näha, kuidas Baden-Württembergi õiguslik raamistik areneb ja millist mõju see avaldab kodanike isikuandmete kaitsele.