Kretschmann kutsub kodanikunõukogu üles kohustusliku ajateenistuse teemal: kodanikud ütlevad sõna!

Kretschmann kutsub kodanikunõukogu üles kohustusliku ajateenistuse teemal: kodanikud ütlevad sõna!

Mis toimub Saksamaa poliitilisel maastikul? Arutelu kohustusliku ajateenistuse üle antakse värsket õhku. Baden-Württembergi peaminister ja roheliste partei liige Winfried Kretschmann on käivitanud põneva algatuse. Ta teeb ettepaneku, et kantsler Friedrich Merz (CDU) moodustaks kohustusliku ajateenistuse teemalise kodanikenõukogu. Eesmärk? Kaasata kodanikke vahetult ajateenistuse taasaktiveerimise või üldise kohustusliku teenistuse kehtestamise debatti, kusjuures Kretschmann nimetas seda küsimust "põhimõtteliseks".

Kretschmann on veendunud, et kodanikukogu võib aidata diskussiooni objektiviseerida, võidelda radikaliseerumise vastu ja tugevdada poliitiliste otsuste aktsepteerimist. Positiivsed kogemused kodanike foorumitel Baden-Württembergis rõhutavad tema ettepaneku kasulikkust. Kretschmanni ideed toetas ka kaitseminister Boris Pistorius (SPD), mis näitab, et see üleskutse on leidnud poliitilises Berliinis vastuvõtlikku kõrva.

Kodanikunõukogud – demokraatia vahend

Kodanikunõukogud ei ole uus mõiste. Need koosnevad loterii teel valitud osalejatest, kes koostavad soovitusi konkreetsete teemade kohta. Need organid on kinnistunud paljudes kaasaegsetes demokraatiates, näiteks Kodanike Assamblee Iirimaal või konvent Citoyenne pour le Climat Prantsusmaal. Saksamaal on kodanike kogud viimastel aastatel muutunud olulisemaks, eelkõige seetõttu, et need võivad ehitada olulise silla esindusdemokraatia ja kodanike otsese osaluse vahel.

Baden-Württembergis on kodanikunõukogud osalenud kodanike foorumites alates 2011. aastast. Osalejate osalemise edukas elluviimise näide on toitumisküsimuste assamblee, kuhu kaasati soovituste väljatöötamisse juhuslikult valitud 160 kodanikku. Arutlused on sageli vastuolulised, kuid aitavad teemasid objektiviseerida. See on eriti oluline, sest kodanike osalemise võimalused Saksamaal on seni olnud föderaalsel tasandil piiratud.

Teel ajateenistusse?

Mis puutub ajateenistusse, siis see jääb põhiseadusesse ja taaskehtestamine oleks võimalik lihthäälteenamusega. Üldteenus, mis hõlmaks ka naisi, eeldaks aga põhiseaduse muutmist. Kaalutlused kohustusliku ajateenistuse kohta ei ole juhuslikud: pärast 14-aastast töökeelu (2011) tuleb ühiskonna heakskiit ümber hinnata. Kretschmann annab mõista, et teema puudutab paljusid.

Minevik on näidanud, et tõsiseid poliitilisi küsimusi saab esile tõsta kodanike osaluse kaudu. Kodanikukogude lõimimine avalikku diskursusesse ei ole lihtne, kuid vajalik – ainult nii saavutatakse nende mõju. „Dialoogi kodanike osalus” on selles kontekstis ikka ja jälle esile kerkiv termin, mis rõhutab, kui oluline on kodanike osalemine otsustusprotsessides. Dialoogilise kodanike osaluse teeninduskeskus Baden-Württembergis pakub tuge kodanike osalemise protsesside tõhusaks elluviimiseks.

Kokkuvõttes näitab see, et ajateenistuse kodanikukogu idee annab võimaluse viia poliitika ja elanikkonna vaheline dialoog uuele tasemele. Kretschmann ja tema kolleegid ei paku mitte ainult vastust praegustele väljakutsetele, vaid edendavad ka demokraatlikku kooseksisteerimist Saksamaal.

Täpsema info saamiseks kodanikukogude ja kohustusliku ajateenistuse taasaktiveerimise teemadel soovitame tutvuda üksikasjalike aruannetega alates päevauudised, Allgäu ajaleht ja põhjalikud selgitused kodanikukogude kohta bpb.de.