Rekordsaak vees: Jakub Vágner avaldab muljet tohutu sägaga!

Rekordsaak vees: Jakub Vágner avaldab muljet tohutu sägaga!

Jakub Vágner sai sellega hakkama: 11. augustil 2025 püüdis ta hiiglasliku säga, mis polnud mitte ainult pikem kui tema eelmine rekord, vaid esindas ka tema karjääri suurimat saaki. Õngitseja võitles 50 minutit, et kala veest välja tõmmata. Pärast oma meistriteose mõõtmist ja pildistamist lasi ta säga vastutustundlikult järve tagasi. See kõlab nagu edukas kalapüügilugu, kuid just siit algab arutelu püüda ja vabastada meetodi üle.

Mis on püüdmise ja vabastamise probleem?

Saksamaal on püüa ja vabasta praktika vastuoluline ja juriidiliselt problemaatiline. Kuidas Kalandusajakiri aruannete kohaselt peavad paljud püütud kalaga ümberkäimist loomade julmuseks. Varem on õngitsejaid kala tagasilaskmisel isegi juriidilisi tagajärgi ette tulnud. Selle põhjuseks on loomakaitseseadus, mis sätestab selgroogsete loomade käitlemise ranged regulatsioonid. Selles öeldakse, et loomi võib püüda või tappa ainult "mõistlikul põhjusel".

Siiski puudub selge mõiste "mõistlik põhjus", mis toob kaasa palju halle alasid. Teadlased ei nõustu sellega, kuidas kalad valu tunnevad. Mõned uuringud näitavad, et kalad reageerivad valule. Suremus pärast kala tagasilaskmist võib olenevalt püügiviisist ja kalaliigist olla väga erinev. Näiteks uuringute kohaselt hukkub 27,5% koha haugi vabastamisel, karpkala aga ainult 3,3%.

Õiguslikud raamistikud ja piirkondlikud erinevused

Kuidas Kalasaaga Internetis selgitab, et Saksamaal kehtivad erinevad õigusnormid, mis olenevalt liidumaast erinevad. Näiteks Nordrhein-Westfalenis on püügi ja tagasilaskmise eeskirjad ebaselged, samas kui Baieris on lähtestamine lubatud vaid erandjuhtudel. Mõnes liiduriigis on teatud kalaliikidele isegi eriload, mida võib rangetel tingimustel tagasi lasta.

Arutelu püüdmise ja vabastamise üle on ajendatud ka erinevatest vaadetest jätkusuutlikkusele ja loomade heaolule. Paljud õngitsejad väidavad, et kalade vettelaskmine aitab kaitsta varusid ja edendada säästvat kalapüüki. Teisalt on mure loomade heaolu pärast. Siinkohal tekib küsimus: kas kalapüügilõbu on väärt võimalikku stressi ja vigastusi, mida kalad kannatavad?

Järeldus

Oma muljetavaldava saagiga on Jakub Vágner näidanud eeskuju, mis ületab lihtsa kalapüügirõõmu. See tõstatab põhimõttelisi küsimusi selle kohta, kuidas me ühiskonnana kohtleme oma vete ja seal elavaid olendeid. Arutelu püüdmise ja vabastamise üle arvatavasti jätkub ning põnev on jälgida, kuidas õiguslik raamistik lähiaastatel areneb. Igal juhul tasub õngitsejatel end kohalike seadustega kursis hoida ja kala heaolu tagamiseks käituda vastutustundlikult.