Järjekordne maavärin Afganistanis – tugevad värinad ja mured!

Järjekordne maavärin Afganistanis – tugevad värinad ja mured!

Afganistanis on olnud järjekordne tugev maavärin, mis on piirkonda raputanud. USA maavärinavaatluskeskuse USGS andmetel oli maavärina magnituudi 6,3 ja see toimus riigi põhjaosas 28 kilomeetri sügavusel. Õnneks pole siiani teateid kahjudest, vigastustest ega hukkunutest. See on teretulnud uudis, eriti seoses viimase augustikuise maavärina traagiliste sündmustega, mis toimusid riigi idaosas ja milles hukkus üle 2200 inimese. Toona tuli hoolitseda ka enam kui 3600 vigastatu eest, teatati Švaabi käskjalg.

Kuid maavärinate oht selles piirkonnas ei ole üksikjuhtum. 1. septembril 2025 raputas Nangarhari provintsis Jalalabadi ümbrust maavärin magnituudiga 6,0. Üle 800 inimese hukkus ja vähemalt 2500 sai vigastada, samas kui mõne hinnangu kohaselt on vigastatuid üle 3000. Maavärina epitsenter oli vaid 8 kilomeetri sügavusel ja sellel olid laastavad tagajärjed, eriti Kunari provintsis, kus hävisid terved külad. Päästetöid raskendasid ka tugevad vihmasajud ja maalihked, mis raskendasid ligipääsu kahjustatud piirkondadele.

Abi ja tugi kriisipiirkonnas

Pärast laastavate tagajärgede ilmnemist alustasid sellised organisatsioonid nagu WHO ja WFP toetust. Kunari, Nangarhari ja Kabuli meditsiinimeeskonnad on pidevalt valves, et ohvreid aidata. Eelkõige on vaja arstiabi, majutust, toitu ja puhast joogivett. Kohalik infrastruktuur on sageli lagunenud ja paljud Jalalabadi hooned on madalad betoonist või tellistest hooned, samas kui äärealadel on ülekaalus muda- ja puitmajad. Nagu hiljutised sündmused selgelt näitavad, on need ehitusmaterjalid maavärinate suhtes eriti tundlikud.

Looduskatastroofide oht on eriti suur Afganistanis ja kogu Aasias, kuna need asuvad Vaikse ookeani tuleringis. Seal on tugevamaid maavärinaid, mis aitab kaasa ka šokeerivale statistikale selles piirkonnas. The Statistika Aruande kohaselt on loodusõnnetustes kannatada saanud ja hukkunute arv eriti suur Aasias. Seda ebakindlat olukorda soodustavad ka sotsiaal-majanduslikud tingimused ja sageli ebapiisav infrastruktuur.

Ajal, mil kliimamuutused muutuvad üha karmimaks, ei tohiks rahvusvahelised jõupingutused nende piirkondade toetamiseks väheneda. Kuigi õnneks pole seekord rohkem inimelusid nõudnud, on maavärinaoht Afganistanis ja sarnastes piirkondades endiselt kõrge. Kiire tegutsemine on hädavajalik, et pakkuda mõjutatud inimestele – kes elavad sageli ebaturvalistes tingimustes – parimat võimalikku abi.

Elu ja surma vahe sellistes kriisides on rahvusvaheliste abiorganisatsioonide vastupanuvõime ja reaktsioonikiirus. Siin on ka võimalus toetada abivajajaid ning leida ühisprogrammide kaudu pikaajalisi lahendusi. Häid käsi katastroofiabis on siin vaja rohkem kui kunagi varem.