USA üllatusrünnak Iraani vastu: kas sõda on kohe käes?

USA üllatusrünnak Iraani vastu: kas sõda on kohe käes?

Praeguses geopoliitilises olukorras on pinged USA ja Iraani vahel veelgi teravnenud. USA president Donald Trump teatas täna, et USA ründas Iraani tuumarajatisi. Need rünnakud keskendusid uraani rikastamistehasele Fordos ning Natanzi ja Isfahani rajatistele. See avab uue peatüki USA sõjalises sekkumises Iisraeli ja Iraani konflikti. Valju Schwarzwaldi sõnumitooja Trump kirjeldab rünnakut kui "väga edukat" ja teatab, et kõik selles osalenud lennukid naasid turvaliselt.

Rünnakut Iraani tuumarajatiste vastu võib pidada ülioluliseks sammuks Iraani tuumarelva ehitamise takistamisel. Fordot, mis on kõige olulisem sihtmärk, peetakse selles kontekstis võtmeinvesteeringuks. Rajatistele tekitatud kahjude tõsiduse kohta on aga endiselt ebaselgeid üksikasju ning näha on, kas ja mil määral hakkab USA tulevikus Iraani vastu sõjalisi meetmeid võtma.

Ameerika strateegiad ja diplomaatia

USA Iraani-poliitika otsus sõltub suuresti tuumaläbirääkimiste edusammudest. Trump kavatseb lõpliku otsuse teha järgmise kahe nädala jooksul. Olukordade saali koosolekul selgus, et ta on juba heaks kiitnud Iraani ründamise plaanid, hoolimata lootustest diplomaatilisele edule. Valju Nachrichten.at Trumpi toetajad, sealhulgas Steve Bannon ja Tucker Carlson, hoiatavad USA edasise sekkumise eest Iraani ja Iisraeli konflikti, kantsler Friedrich Merz aga rõhutab, et diplomaatilised lahendused on vajalikud.

Samal ajal kirjeldab Trump Iraani seisukohta oma uraani rikastamise suhtes "vastuvõetamatuks". Iraan on viimastel aastatel oluliselt suurendanud uraani rikastamist, eriti pärast USA lahkumist 2018. aasta tuumaleppest. Valju Lõuna-Saksamaa ajaleht Teheranis on nüüd 408,6 kilo uraani, mis on rikastatud 60 protsendini – piisavalt, et vajaduse korral oleks võimalik toota üle üheksa tuumarelva, kui rikastamine suureneb 90 protsendini.

Rahvusvahelise kogukonna roll

Rahvusvaheline üldsus seisab silmitsi väljakutsega, kuna Iisrael kaalub võimalust anda õhulööke Iraani tuumarajatistele, kui kõnelused ebaõnnestuvad. See võib viia niigi pingelise olukorra edasise eskaleerumiseni. Iraan seevastu on Iisraelile vastanud rakettide ja droonidega, käivitades mitmes piirkonnas õhuhoiatused.

Surve Iraanile kasvab, eriti arvestades Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) vastu võetud resolutsiooni Iraani vastu tuumaleppe rikkumise eest. Lisaks võib snapbacki mehhanismi aktiveerimine Euroopa riikide poolt kaasa tuua ÜRO sanktsioonid Iraani vastu.

Selles keerulises olukorras jääb õhku küsimus, kas suudetakse leida diplomaatilisi lahendusi või jätkub konflikt eskaleerumine. Ajasurve, mida mõlemad pooled tunnevad, võib olla läbirääkimiste tulemuse seisukohalt otsustava tähtsusega.