Maailma kliimatippkohtumine Brasiilias: võidujooks loodusega!

Maailma kliimatippkohtumine Brasiilias: võidujooks loodusega!

Maailma kliimaalane tippkohtumine, mis toimub Brasiilias Belémis Amazonase jõe kaldal, võtab praegu ligi 50 000 delegaati üle kogu maailma. Selles üliolulises kohas, kus loodus ja inimkond põrkuvad, näitab Brasiilia kliimameetmete kiireloomulisust. Schwarzwaelder Bote teatab et maailm liigub selle sajandi lõpuks 2,8-kraadise soojenemise poole, mis teeb 1,5-kraadise eesmärgi saavutamisest kaugel. ÜRO peasekretär António Guterres rõhutab, et ülemaailmsed heitkogused kasvavad jätkuvalt, registreerides 2022. aastal suurima kasvu alates 1957. aastast.

Pariisi kliimalepe allkirjastati kümme aastat tagasi, kuid väljakutsed on endiselt tohutud. Sõjad ja kriisid on viinud selleni, et kliimakaitse on paljudes riikides vähem prioriteetne. Eriti plahvatusohtlik: USA presidenti Donald Trumpi konverentsile ei oodata, sest ta on allkirjastanud Pariisi leppest taganemise ja plaanib USA uuesti kliimapaktist välja kutsuda. Ajakirjandus lisab et vaid kolmandik riikidest on 2035. aastaks esitanud uued kliimakaitsekavad.

Teekond konverentsi õnnestumiseni

Ilma selgete edusammudeta võtmevaldkondades võib tippkohtumine ootustele alla jääda. Ajakirjandus loetleb viis viisi, kuidas Brasiilia konverents võib olla edukas:

1. Wälder als Verbündete zurückgewinnen: Die regenreichen Wälder sind unverzichtbare CO2-Senken im Kampf gegen die Erderwärmung. Im vergangenen Jahr wurde eine Fläche so groß wie Österreich durch Brände und Rodungen zerstört. Lulas Vorschlag, einen „Tropenwälder für immer“-Fonds in Höhe von 125 Milliarden US-Dollar aufzulegen, hat bereits am ersten Tag 5 Milliarden Dollar in Aussicht gestellt.
2. Treibhausgasemissionen rascher senken: Der Pariser Klimavertrag sieht vor, dass alle fünf Jahre nationale Klimaschutzbeiträge aktualisiert werden. Brasilien könnte den Fokus auf die Umsetzung bestehender Versprechen legen.
3. Klimawandelanpassung: Die UNO erwartet bis 2035 einen globalen Rückgang der Emissionen um 10%. 310 Milliarden US-Dollar jährlich sollen für die Finanzierung von Anpassungsprojekten aufgebracht werden.
4. Mehr Geld für die Energiewende im globalen Süden: Reiche Nationen sind gefordert, ihre Klimafinanzierung für Entwicklungsländer auf 300 Milliarden Euro jährlich zu verdreifachen, was viele Länder des globalen Südens dringend einfordern.
5. Beweisen, dass die USA nicht unbedingt benötigt werden: Trotz des Trump-Austritts hat sich die weltweite Investition in erneuerbare Energien auf 10 Billionen Dollar erhöht, wobei China zunehmend eine führende Rolle in der Energiewende einnimmt.

Väljakutsed ja võimalused

Brasiilias toimuv kliimakonverents on viimane võimalus eelseisvat katastroofi ära hoida ja astuda konkreetseid samme. Kaks aastat tagasi nimetati Brasiilia 30. maailma kliimakonverentsi võõrustajaks. Kuid see, kas riigid võtavad seda üleskutset tõsiselt, jääb alles näha. Schwarzwaelder Bote rõhutab, et metsade hävitamise ohud võivad ulatuda laastavate mõõtmeteni ning vihmamets võib muutuda isegi savanniks, kui õigeid meetmeid ei võeta.

Selle konverentsi edu võib olla siduv plaan fossiilkütuste järkjärguliseks kaotamiseks. Eksperdid nõustuvad: Pariisi kokkulepe hoiab maailma paremal kursil, kui see oleks ilma selliste regulatsioonideta. Lähipäevade tippkohtumise käik on määrav, otsustamaks, kas globaalne kogukond võitleb koos läheneva kliimakriisiga või jätkub tee ebakindlasse tulevikku.