Droonioht: Baden-Württemberg valmistub hädaolukorraks!

Droonioht: Baden-Württemberg valmistub hädaolukorraks!

Pilk Saksamaa julgeolekuolukorrale näitab, et eesseisvaid väljakutseid tuleb tõsiselt võtta. 10. oktoobril 2025 esitleb Stuttgardis asuv Theodor Heussi kasarm end Baden-Württembergi osariigi väejuhatuse tugeva valvega keskusena. 61-aastane piirkonna Bundeswehri tippjuht Michael Giss teab droonide kasvava kasutamisega seotud väljakutseid. Ta on teeninud komandörina Afganistanis ja India ookeanil ning näeb nüüd õhuseiret uue ohuna julgeolekule.

"Lõhkeainetega varustatud droonid kujutavad endast üha suuremat ohtu," hoiatab Giss. Selleks valmistumiseks nõuab ta kiiremaid õigusregulatsioone, mis hõlbustavad politsei ja Bundeswehri koostööd droonirünnakute korral. Ta näeb eelkõige tiibdroone potentsiaalsete ohtudena kriitilisele infrastruktuurile, mida tuleb kaitsta. Kaitsemehhanismide täiustamiseks kavandab ta suurõppust, kuhu on kaasatud nii Bundeswehr kui ka politsei.

Ettevalmistus tulevasteks konfliktistsenaariumideks

Bundeswehr on pidevas õppeprotsessis, mis Gissi sõnul on ministeeriumides ja haldusstruktuurides juba toimunud. Praeguses olukorras rõhutavad nii Giss kui ka föderaalne siseminister Alexander Dobrindt (CSU) vajadust hõlbustada Bundeswehri siseriiklikku lähetamist. Rakendusala on aga põhiseadusega rangelt piiratud. Vastavalt põhiseaduse artiklile 35 on Bundeswehril õigus anda abijõude ainult „eriti tõsiste õnnetuste” korral.

Kaitseminister Boris Pistorius (SPD) ja CDU esimees Friedrich Merz peavad julgeolekuolukorda pingeliseks. Droonide ülelendude sagenemine Saksamaa õhuruumis tähendab, et sageli kahtlustatakse Venemaad potentsiaalse kurjategijana. Kavas on lennundusjulgestuse seaduse reformid, mida Dobrindt viib läbi, et Bundeswehri volitusi selles osas laiendada.

Õiguslikud väljakutsed

Sellegipoolest rõhutab julgeolekuõiguse ekspert Verena Jackson õiguslikke raskusi seoses Bundeswehri droonide kasutamisega. Selle võib pingete või heakskiidu korral maha lüüa, kuid selle tingimused on kõike muud kui selged. Bundestag sai põhiseaduse artikli 80a kohaselt pingejuhtumi kindlaks teha ainult kahekolmandikulise häälteenamusega, mis kujutab endast täiendavat takistust.

Kuna Giss kaalub ettevalmistusi võimalikeks Venemaa sõjalisteks rünnakuteks aastaks 2029, siis jääb üle vaid loota, et Saksamaa ei tunne end täielikult nuhkuna. Ta soovitab ettevõtetel valmistuda tulevasteks konfliktistsenaariumiteks ja muutuda vastupidavateks, sest sõjaväekolonnid, mis võiksid olla ka teedel nähtavad, võivad kaasa tuua olulisi liiklushäireid.

Väljakutsed on selged ja Saksamaa julgeoleku tagamiseks on vaja selget strateegiat. Giss rõhutab: "Drooni ja drooni võidujooks on meie tuleviku jaoks ülioluline." Kohandatud seaduste ja tugevdatud relvatööstusega näeb ta Baden-Württembergi positsioonil hästi ja valmis õigeaegselt reageerima.

Areng selles küsimuses on otsustava tähtsusega ja aeg näitab, kui paindlik on õigusraamistik praktiliste vajadustega kohanemiseks. Saksamaa mitte ainult ei taha end turvaliselt tunda, vaid tahab ka tegelikult olla turvaline.

Lisateavet praeguste sõjaliste strateegiate ja õigusraamistiku kohta leiate artiklitest [SWR aktuell](https://www.swr.de/swraktuell/baden-wuerttemberg/wie-ist-das-land-fuer-den-ernstfall-vor Preparet-militaer-100.html) ja [ZDF täna].