Isased kilpkonnad Kirchheimi ümbruses: ebatavaline leid!

Isased kilpkonnad Kirchheimi ümbruses: ebatavaline leid!

Mitmete Kreeka kilpkonnade ilmumine Kirchheimi piirkonda tekitab elevust ja muret. Kokku on alates aprilli lõpust märgatud kümmet isendit, kellest peaaegu kõik on isased. Need loomad, kes võivad ulatuda muljetavaldava kesta pikkuseni 20–30 cm ja kaaluga kuni 3 kg, pole mitte ainult põnevad, vaid ka rangelt kaitstud. Loodusest püütud isenditega kauplemine on keelatud ja aretatud kilpkonni tohib müüa vaid vastava loaga, vahendab Esslinger Zeitung.

Leidude hulgas on neli isast, kelle kestadel on tähed M, S ja A, ning emane nimega "Doro", mille seljal on iseloomulik L. Sandra Nebe Loomakaitse Liidust rõhutab, et pole kunagi varem näinud nii palju kilpkonni korraga hüljatuna. Ebatavalised kohad, kust kilpkonnad leiti – metsaaladest grillimisaladeni tänavateni – viitavad sellele, et midagi on valesti. Enamikul juhtudel ei ole omanikud teada, mistõttu loomakaitsjad eeldavad sihipärast hülgamist.

Kilpkonnade päritolu ja loomade heaolu

Esimesed kaks kilpkonna avastati 28. aprillil, millele järgnes veel kaheksa isendit, sealhulgas merikilpkonn. Suurimaks murekohaks on asjaolu, et isaskilpkonnad ei saa üldiselt omavahel hästi läbi, mis teeb olukorra Müncheni roomajate kaitsealal keeruliseks. Sinna majutati ruumipuuduse tõttu, kuna osad huvilised on küll olemas, kuid sageli puuduvad neil vajalikud teadmised ega ruum, et neid liigikohaselt hoida.

Kreeka kilpkonnad pole mitte ainult ilusad, vaid ka väga ohustatud loomad, kes on pärit Vahemere piirkonna kuivadest, avatud metsadest ja lagedatest aladest. Nende oodatav eluiga looduses on 20–50 aastat ja lemmikloomana võivad nad elada isegi kuni 100 aastat. Nende eluviis eeldab spetsiaalset dieeti, mis koosneb eelkõige kiudainerikastest metsikutest taimedest, ning liigikohast majutust õues, kus on piisavalt ruumi päevitamiseks ja varjumiseks.

Õiged pidamistingimused

Kilpkonnade liigikohane pidamine tähendab, et nad vajavad vähemalt 10 m² ruumi, et end mugavalt tunda. Need roomajad on taimetoitlased ja vajavad erilist dieeti. Keelatud on nii valgurikas valmissööt kui ka teiste loomade sööda lisamine, kuna see võib kaasa tuua terviseprobleeme. Kilpkonnade tervise seisukohalt on oluline ka regulaarne veehügieen: tavaliselt joovad nad suplemise ajal, mistõttu tuleb kaasa võtta madalad veekausid.

Kõik huvilised võivad Kirchheimi loomakaitseühingule saata info leitud kilpkonnade päritolu kohta. Loomaõiguslased loodavad saada rohkem teavet, mis aitaks peatada murettekitava suundumuse nende loomade hülgamiseks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Kreeka kilpkonnade heaolu peaks olema esmatähtis, et kaitsta seda põnevat, kuid kriitiliselt ohustatud liiki ja vältida edaspidist vabastamist. Nende jaoks, kes seda praktikat kaaluvad, on teatud teadmiste ja vastutuse tase hädavajalik. schildkroeten-ratgeber.de ja tierschutzbund.de pakuvad väärtuslikku teavet loomade vajaduste rahuldamiseks.