Elektrihinnad tõusevad plahvatuslikult: võrgukulud on alates 2015. aastast kahekordistunud!

Elektrihinnad tõusevad plahvatuslikult: võrgukulud on alates 2015. aastast kahekordistunud!

Saksamaa elektrivõrkude kulud on viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Alates 2015. aastast on need enam kui kahekordistunud, mis on paljude tarbijate jaoks tõsine probleem. Selle järgi Schwarzwaldi sõnumitooja Võrgutasud ulatuvad tänavu muljetavaldava 33 miljardi euroni. Täielikult vastupidiselt 2015. aastal makstud 15,9 miljardile eurole. Need arvud viitavad suurimatele elektrivõrguettevõtjatele; väiksemad siia ei kuulu.

Mis on selle kasvu põhjus? Peamine tegur on energiaüleminek, millega kaasneb taastuvenergia osakaalu suurenemine elektritootmises. Elektrivõrgu ümberehitamise ja juhtimise kulud kannavad lõppkokkuvõttes elektritarbijad. Kui 2015. aastal pidi keskmine kodutarbija maksma võrgutasu 6,59 senti kilovatt-tunni eest, siis mullu oli see 11,62 senti. BSW (Federal Solar Industry Association) avastas selle föderaalsele võrguagentuurile tehtud järelepärimise käigus.

Kulude kasvu kriitika

Kasvavad võrgukulud ei ole kriitikata. Partei juht Sahra Wagenknecht nimetas seda suurendamist "vastuvõetamatuks" ja kritiseeris energiapoliitika ebaõnnestumist. Nende ettepanek: tarbijate võrgutasude kaotamine ja võrkude ülevõtmine avaliku sektori poolt. Kuid surve all pole mitte ainult poliitikud, vaid ka tarbijad peavad leppima kasvavate elektrikuludega.

Paistab, et kui midagi ette ei võeta, võivad elektritarbijate elektrikulud lähiaastatel jätkuvalt tõusta. Uuringu autor Agora energia üleminek pakub välja, et vajalikke toetusi võiks vähendada 197 miljardilt eurolt 35 miljardile eurole, mis tähendaks 2045. aastaks föderaaleelarves ligikaudu 160 miljardi euro suurust kokkuhoidu.

Soovitatavad meetmed kulude vähendamiseks

Kulude vähendamiseks soovitatakse kolme peamist meedet:

• Freileitungen statt Erdkabel beim Stromnetzausbau.
• Eigenkapitalbeteiligungen des Bundes zur Senkung der Investitionskosten für Netzbetreiber.
• Einführung dynamischer Netzentgelte für flexible Verbraucher, etwa Elektrofahrzeuge oder Wärmepumpen.

Need lahendused on mõeldud elektrivõrkude laienemise ja kasutuskulude stabiliseerimiseks. Ilma asjakohaste reformideta võivad võrguga seotud kulud järgmise kümne aasta jooksul kasvada kuni 30%. Neljaliikmelise leibkonna puhul räägime 104 euro suurusest lisakulust aastas. See mõjutaks ka tööstustarbijaid; On oht, et kulud tõusevad 5 sendilt 6 sendile kilovatt-tunni kohta.

Piirkondlikud erinevused ja nende tagajärjed

Huvitav detail on ka see, et mõned Saksamaa piirkonnad toodavad taastuvenergiast oluliselt rohkem elektrit kui ise tarbivad. Need piirkonnad seisavad silmitsi kõrgete võrgukonversioonikuludega, mis toob kaasa võrgutasude vähenemise. See vähendamine toob aga kaasa lisakulud kõigile elektritarbijatele, mida makstakse üleriigilise võrgu erikasutuse lisatasu kaudu. Ka tänavu saavad 178 võrguettevõtjat kasu kogusummast 2,4 miljardit eurot.

Kodutarbijatele lisandub 2025. aastal iga-aastane lisatasu 1,56 senti kWh kohta, mis tähendab tavaklientidele aastas ca 33 euro suurust lisakulu. Suurtarbijate jaoks on asjad veelgi raskemad; tuleb arvestada kuni 9360 euro suuruste lisakuludega.

Zusammenfassend lässt sich sagen, dass die Diskussion über die Netzentgelte und deren Reform dringlicher ist denn je und sowohl die Politik als auch die Verbraucher gefordert sind, um die Weichen für eine nachhaltige Energiezukunft zu stellen.