Riiklik Julgeolekunõukogu kiitis heaks hübriidohtude vastase plaani!
5. novembril 2025 kiitis Saksamaa Riiklik Julgeolekunõukogu heaks tegevuskava, et kaitsta hübriidohtude eest, eriti Venemaalt.

Riiklik Julgeolekunõukogu kiitis heaks hübriidohtude vastase plaani!
Täna, 5. novembril 2025 alustas ametlikult tööd Riiklik Julgeolekunõukogu. Esimesel koosolekul otsustati tegevuskava, et kaitsta hübriidohtude eest, eriti Venemaalt. Riiklik Julgeolekunõukogu peaks kriiside korral kokku saama ja töötama välja strateegiad, kuidas ohuolukordadele paremini reageerida.
Föderaalvalitsus reageerib Saksamaad erinevatest suundadest tabavate ohtude järkjärgulisele suurenemisele. Pärast seda, kui 2022. aasta veebruaris algas Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu, on riigi hübriidmeetmed Saksamaa vastu hoogustunud. Nende eesmärk on õõnestada lääneriikide toetust Ukrainale. Venemaa peab Saksamaad tõsiseks ohuks, eelkõige tänu oma majanduslikule jõule ja soovile mitte toetada teiste riikide territoriaalseid nõudeid, kuna föderaalne hädaolukordade lahendamise agentuur
Kriitilise infrastruktuuri kaitse
Uue tegevuskava keskseks elemendiks on kriitilise infrastruktuuri, nagu elektrijaamad, vee- ja elektriliinid ning gaasi- ja naftajuhtmed, kaitse. Need infrastruktuurid on riigi toimimiseks hädavajalikud ja nende turvalisus on ülimalt oluline. Plaani üksikasjad jäävad aga saladuseks, sest föderaalvalitsuse liikmetest ja julgeolekuasutuste esindajatest koosnev komitee avalikult kokku ei tule.
Lisaks sisaldab tegevuskava ka spionaaživastaseid meetmeid. Saksamaad ei ähvarda mitte ainult Venemaa, vaid ka mitmed teised riigid. Hiina on välja töötanud ründava küberstrateegia, mis on suunatud Saksa ettevõtete ja võimude vastu ning taotleb seega mõjuvõimu majanduslikku ja geopoliitilist eesmärki.
Strateegilised sõltuvused ja tulevikuväljakutsed
Riiklik Julgeolekunõukogu asutati CDU, CSU ja SPD vahelise koalitsioonilepingu osana ning see asendab senise Föderaalse Julgeolekunõukogu ja julgeolekukabineti. Juhataja on kantsler Friedrich Merz (CDU). Teiste liikmete hulka kuuluvad rahandus-, välis-, kaitse-, sise-, justiits-, majandus-, arengu- ja digiministrid. Vajadusel saavad kohtumistest osa võtta ka liidumaade, teiste riikide ning Euroopa Liidu ja NATO esindajad.
Teine oluline punkt riikliku julgeolekunõukogu päevakorras on strateegiline sõltuvus kriitilistest toorainetest, nagu näiteks Hiinast pärit haruldased muldmetallid. Vastav tegevuskava on kavas välja töötada aasta lõpuks, et reageerida kasvavale sõltuvusele nendest materjalidest.
Kõigi nende arengute taustal on näha, kuidas meetmed lähevad kaugemale kriitilise infrastruktuuri kaitsmisest ning aitavad tagada Saksamaa ja tema kodanike julgeolekut pikas perspektiivis. Tegevuskava on esimene samm keerulisel teel.