Gaasirünnak Karlsruhes: juht sai viga – politsei uurib!

Gaasirünnak Karlsruhes: juht sai viga – politsei uurib!

Häiriv juhtum leidis aset 12. augusti õhtul 2025 Karlsruhes Kriegsstrassel. Kaks meest, 23- ja 34-aastane, läksid noorema juhi sõidustiilist vallandanud tulise tüli. Vaidluse käigus lähenes 34-aastane mees Hirschstrasse lähedal fooritules teise isiku sõidukile, et olukorda selgitada. Kuid juhtus šokeeriv juhtum: 23-aastane mees kasutas ärritavat gaasi ja põgenes. Valju ka-uudised Politsei suutis kahtlustatava mõne aja pärast lähedalt kinni pidada.

34-aastane ja tema abikaasa said gaasist vigastada. Kui mees kannatas hingamisteede ja silmade ärrituse all ning ta tuli haiglasse viia, kurtis ebamugavust ka tema naine. Mõlemad said sündmuskohal arstiabi, kuid olukord toob esile vägivallajuhtumite sagenemise liikluses. Politsei alustas raskete kehavigastuste kohta uurimist ja uurib hetkel tõendeid. Kui kaua uurimine aega võtab, on veel ebaselge, kuid lähiajal võetakse meetmeid.

Gaasirünnakud: kasvav probleem

Sellised juhtumid ei ole üksikjuhtumid. Agressiooni tuleb ikka ja jälle ette avalikus ruumis ning ka teistes linnades on selge, et vägivald on pakiline probleem. Hiljutine näide Saksimaalt näitab, et ärritava gaasi kasutamine pole kaugliinibussides haruldane. Seal pihustas 53-aastane reisija pärast bussijuhiga tülitsemist ärritavat gaasi. Veel viis reisijat kaebasid silmade ja hingamisteede ärritust, mis tõi sündmuskohale ka politsei. Bussijuht pidi õlal peatuma ja kahtlustatav suutis põgeneda, kuid tabati hiljem põllult. Siingi selgus, et mees oli narkojoobes. Kiirtee A13 suleti 12.40-13.30. uurimise ajal, et anda ravile vigastatuid ja lubada päästekopteril maanduda.

Statistika ja kasvav vägivald

Pilk Saksamaal praegustele vägivallakuritegude arvudele näitab, et kuigi vägivallakuriteod moodustavad vähem kui 4% kõigist politsei poolt registreeritud kuritegudest, on neil siiski suur mõju avalikkuse turvatundele. Valju Statistika 2024. aastal kasvas registreeritud vägivallakuritegude arv ligikaudu 217 000ni, mis on kõrgeim arv alates 2007. aastast. Enamiku nendest kuritegudest on toime pannud noored – kolmandik kahtlusalustest olid kuriteo toimepanemise ajal alla 21-aastased.

Neid kasvavaid numbreid seostatakse sageli kasvava majandusliku ebakindluse ja sotsiaalse stressiga. Koronameetmed on jätnud ühiskonnale ka püsivad psühholoogilised mõjud, mis väljenduvad vägivalla ja agressiooni suurenemises. Hiljutine uuring näitas, et 94% sakslastest peab vägivalda ja agressiooni inimeste vastu poliitikas, politseis ja päästeteenistuses tõsise probleemina.

Karlsruhe ja Saksimaa intsidendid on murettekitavad märgid, et ühiskond seisab jätkuvalt silmitsi vägivalla ja agressiooni tagajärgedega – olgu siis tänavatel või kohalikus ühistranspordis. Politseilt nõutakse ka edaspidi suuremaid meetmeid selle kuritegevuse vastu.