Mannheimi linnapea Specht: Ilma rahalise abita on kokkuvarisemise oht!

Mannheimi linnapea Specht: Ilma rahalise abita on kokkuvarisemise oht!

Kiireloomulises sõnumis pöördusid Saksamaa osariikide pealinnade, sealhulgas Mannheimi 13 linnapead kantsler Friedrich Merzi poole. Teisipäeval saadetud sütitav kiri käsitleb pakilisi rahalisi raskusi, millega paljud omavalitsused silmitsi seisavad. Mannheimi linnapea Christian Specht rõhutab, et linnad ja vallad peavad võtma endale üha rohkem ülesandeid, kuid neid ei rahastata piisavalt. Teatavasti koputavad probleemid raekodade uksele ja surve muutub üha talumatumaks. MRN uudised teatab, et Specht nõuab reegli "kes tellib, peab maksma" taas tähelepanu pööramist.

Väljakutsed on mitmekesised. Üleantavad ülesanded ei hõlma mitte ainult seaduslikke õigusi lasteaiakohtadele, vaid ka koolilaste ööpäevaringset hooldust. Samal ajal seisavad omavalitsused silmitsi väljakutsega kanda ligi 95 protsenti sotsiaalkoormusest. Mannheim pidi ju ainuüksi 2028. aastaks säästma üle 600 miljoni euro, et jääda positiivsele territooriumile. Sellest rahast jääb puudu hädasti vajalikeks investeeringuteks taristusse, nagu lagunenud sildade ja teede renoveerimine või lastehoiu ja päevakoolide laiendamine. Olukord on tõsine ja rahaline surve tohutu.

Finantsviletsus keskseks teemaks

Nagu tulekirjast selgub, on valla tulude ja kulude vahel aina suurem lõhe. Linnajuhid hoiatavad tungivalt eelseisva finantskrahhi eest. Aeg teatab, et omavalitsuste rahastamise puudujääk on 2024. aastal saavutanud rekordilise väärtuse 24,8 miljardit eurot – see on kõrgeim väärtus alates aastast 1990. Selle peamiseks põhjuseks on sotsiaalkulude, näiteks sotsiaalabi, laste- ja noortehoolekande, suurenemine, aga ka tariifitõusu tõttu kasvavad personalikulud. Rahalised kitsaskohad ei tekita probleeme ainult linnadele, vaid panevad märkimisväärse koormuse ka linnaosadele ja omavalitsusliitudele.

Paranemise saavutamiseks nõuavad raekoja juhid oma kirjas föderaalvalitsuselt, et ta tagaks tulevastes seaduseelnõudes omavalitsuse ressursside koormamise eest täieliku ja asjakohase hüvitise. Lisaks taotletakse hüvitist varasemate otsuste eest. Keskseks punktiks on siin õiguslik vastavus riigi põhiseaduslikele ühenduvusreeglitele. Lihtsamalt öeldes: uusi koormisi saab rakendada ainult siis, kui nende rahastamine on tagatud.

Kiire üleskutse poliitikutele

Olukorda jagavad ka teised linnapea kolleegid ja omavalitsuste rahanduse valdkonna eksperdid. Nad rõhutavad, et nüüd on kord poliitika käes. "Väike rahaline abi," ütleb Specht, ei ole kaugeltki piisav. Omavalitsuste rahaliste vahendite põhimõtteline muutmine on vajalik selleks, et mitte seada omavalitsusi lootusetusse olukorda. Toetuse ja õiglase hüvitise nõudmised on valjud ja selged – pall on nüüd föderaalvalitsuse käes.