30 aastat ELR-i: minister Hauk kutsub üles kliimat kaitsma ja investeerima tulevikku!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Minister Peter Hauk rõhutab ELR programmi tähtsust Neckar-Odenwaldi linnaosa maapiirkondade arengule.

Minister Peter Hauk hebt die Bedeutung des ELR-Programms zur Entwicklung ländlicher Räume im Neckar-Odenwald-Kreis hervor.
Minister Peter Hauk rõhutab ELR programmi tähtsust Neckar-Odenwaldi linnaosa maapiirkondade arengule.

30 aastat ELR-i: minister Hauk kutsub üles kliimat kaitsma ja investeerima tulevikku!

Minister Peter Hauk MdL rõhutas 16. oktoobril 2025 maaelu arenguprogrammi (ELR) juubeliüritusel, kui olulised on maapiirkonnad meie linnade ja kogukondade arengule. Seda programmi on Baden-Württembergis rakendatud juba 30 aastat ja see on toonud kaasa arvukalt tulevikku suunatud projekte. Siiski ei seisa see paigal ja peab pidevalt kohanema muutustega maapiirkondades. Minu uudised teatab, et praegused väljakutsed, nagu esmane arstiabi ja investeeringud kohalikesse külarestoranidesse ja pagariäridesse, on eriti olulised.

Minister Hauk rõhutab, et töömaailm on muutumas – üha rohkem inimesi töötab mobiilselt ja vajab paindlikke töökohti. Samas kutsub ta kogukondi üles propageerima kliimale vastupidavat elukeskkonna kujundust, sest kliimamuutused toovad endaga kaasa rohkem kuumi päevi ja sagedasemaid vihmasadu. Eelkõige olid need teemad sisuks ka Schwarzachis toimunud juubeliüritusel, kus esitleti erinevaid ELR projekte. See hõlmas aida muutmist elamispinnaks ja välibasseiniala ümberkujundamist. Schwarzachhalle, kus tähistamine toimus, on samuti edukas ELR projekt. Baden-Württemberg kirjeldab ELR programmi eesmärki kui maakogukondade ja külade struktuurset arendamist ning toob välja neli rahastamisprioriteeti: sisearendus/eluase, põhiteenused, töö- ja kogukonnarajatised.

Maaelu arengu rahastamine

ELR programmi haldab Toidu-, Maaelu- ja Tarbijakaitseministeerium. Toetustega saab toetada nii omavalitsuste kui ka erainvesteeringuid. Projekti sponsorid ja toetuse saajad on värvikas segu omavalitsustest, ühingutest, ettevõtetest ja eraisikutest. Taotlused selleks peavad aga esitama linnad ja vallad ise, kes peavad esitama oma arenguideed. Taotlusprotsessi menetlevad piirkondlikud volikogud, kelle ülesandeks on ka ühist hüvangut edendavate projektide heakskiitmine. Bmleh.de lisaks teatab, et toetused võivad moodustada kuni 75% kuludest, mis on maakogukondade jaoks hea tehing.

Eriti hästi saab abikõlblikke meetmeid rakendada maaelu arengu terviklike kontseptsioonide (ILEK) ja arengukavade näol. Need kontseptsioonid on loodud selleks, et säilitada ja edasi arendada maapiirkondi elu-, töö- ja puhkealadena. Planeerimisse on aktiivselt kaasatud kõik asjaomased sidusrühmad, sealhulgas kodanikud ja ametiasutused.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et ELR programmil on viimase 30 aasta jooksul olnud suur roll maapiirkondade stabiliseerimisel ja edasiarendamisel. Tänu sihtfinantseerimisele ja selgele pühendumusele säästvale arengule on vastutavatel isikutel hea varustus, et tulevikus väljakutsetega toime tulla. Endiselt on põnev näha, kuidas kogukonnad programmi võimalusi kasutavad.