Suche
Mein Konto
Kraichtal-Münzesheimis lasti õhku sularahaautomaat – politsei valves!
Rastattis ja selle ümbruses õhkivad kurjategijad sularahaautomaate, samal ajal kui võimud võtavad turvameetmeid. Kliimamuutused mõjutavad veevarusid.
Kraichtal-Münzesheimis lasti õhku sularahaautomaat – politsei valves!
Teisipäeva varahommikul, 15. juulil 2025, tekitas Kraichtal-Münzesheimis Rathausstrassel asuv sularahaautomaat paraja segaduse. Masin lasti õhku, mis tõi kaasa tuletõrje ja politsei massilise kohaletoimetamise, kes nüüd kuriteopaigal usinalt tõendeid tagavad. Selle kuriteo motiivid tunduvad mitmekesised, kuid need pole Saksamaa kuriteopaigas just uued.
Nagu [Tagesschau](https://www.tagesschau.de/inland/gesellschaft/bka-geldautomaten- Sprengungen-100.html) teatab, lasti Saksamaal eelmisel aastal õhku 461 sularahaautomaati, mis on 7,1 protsenti vähem kui aasta varem. Asjaolu, et selliseid intsidente ikka juhtub, näitab, et pangad ja hoiupangad on juba ammu võtnud kasutusele meetmed oma seadmete turvalisemaks muutmiseks. Sellegipoolest püsib kurjategijate valmisolek vägivalda kasutada murettekitavalt kõrge.
Kuriteo nõiaring
Automaadi õhkulaskmine on midagi enamat kui lihtsalt röövimine; tegemist on suunatud rünnakuga, mille käigus kurjategijad pääsevad sageli ligi lõhkematerjalile. Tegelikult kasutati Tagesschau sõnul 87 protsendil juhtudest tahkeid lõhkeaineid, mis suurendas oluliselt plahvatuse tekitatud kahju. Varastatud sularaha hulk püsis vaatamata langusele kõrgel tasemel 28,4 miljoni euro ringis.
Eriti tähelepanuväärne: 461-st plahvatusest 276 lõppes tegelikult eduka sularaha väljavõtmisega. Kuna tähelepanu nihkub sularahaautomaatide turvalisusele, on politsei suurendanud ka pankadele survet kasvava kuritegevuse vastu võitlemiseks.
Suurem probleem silmapiiril
Kuid mitte ainult sularahaautomaadi tegelik õhkutõusmine ei valmista julgeolekuasutustele muret. Olukorra põhjalik ülevaade näitab, et paljud neist kuritegudest on organiseeritud piiriüleselt. [automaatse lõhkamise] hinnang (https://www.netz-trends.de/id/4936850/Ausvaluation-zu-80-Automaten Sprengungen-in-Deutschland-Schweiz-und-Oesterreich-beveen-Mai-2024-un-Januar-2025-Borderregions-und-Autobahnen-im-Fokus-der-Terroristen/) DACH-i piirkonnas kinnitab, et kiirteede ja piiride lähedus soosib kiiremini peamisi põgenejaid ja piire. Kõige rohkem plahvatusi registreeris Saksamaa, kuid samas on vähe lootust neid juhtumeid lahendada.
Politsei on tuvastanud, et suur osa kahtlusalustest, ligi 90 protsenti, pärinesid välismaalt. Siin paistab silma see, et umbes 160 neist on pärit Hollandist ja paljud tegutsevad professionaalselt organiseeritud jõukudes.
Plahvatuste vähenemine Saksamaal ei tohiks varjutada tõsiasja, et oht on endiselt olemas – ja mitte ainult linnades. Ka siin ei tohiks kliimamuutuste tõttu tähelepanuta jätta veevarustuse küsimust. Nagu uuringud näitavad, võivad 2050. aastaks kuni pooled Baden-Württembergi liidumaa linnadest hädas tarneprobleemidega, eriti kuumadel päevadel. Asjaolu, mida võimud on mõnda aega üksikasjalikult uurinud.
Kraichtal-Münzesheimis tunnevad elanikud praegu nende globaalsete nähtuste otsest mõju, samas kui nad võivad muretseda ka kliimamuutuste poolt soosiva sipelgaliigi Lasius neglectus leviku pärast.
Pangaautomaatide plahvatustega seotud arengud näitavad taas, kuivõrd praegused probleemid on sotsiaalses struktuuris läbi põimunud. Olgu selleks kliimamuutus, kuritegevus või sotsiaalsed pinged – elanikud peavad valmistuma dünaamiliseks tulevikuks, kus väljakutsed ei otsusta enam, vaid moodustavad koos omamoodi ühise pildi.