Rastattis hüljatud hamster: politsei otsib tunnistajaid loomade julmusele!
Rastattis jäeti bussipeatuses maha hamster, kes tuli tema seisundi tõttu eutanaasida. Politsei otsib tunnistajaid.

Rastattis hüljatud hamster: politsei otsib tunnistajaid loomade julmusele!
Rastattis jäeti kohutavates tingimustes bussipeatuses maha hamster. Juhtunust teatanud politsei teatel meinka.de oli loom vähemalt kaks päeva ilma toidu ja veeta ning ilmselt kannatas pikka aega hooletuse all. Väike näriline oli koos oma puuriga maha jäetud.
Tähelepanelik mööduja märkas mahajäetud looma ja andis kohe teada politseile. Ta viis hamstri kohe loomaarsti juurde, kus ilmnes looma murettekitav tervislik seisund: hamster oli nakatunud paljude lestade ja tõugudega. Vaatamata pingutustele pidid loomaarstid väikese sõbra tema halva seisundi tõttu eutanaasiat tegema.
Õiguslik keskkond
Loomade hülgamine Saksamaal pole mitte ainult moraalselt taunitav, vaid ka juriidiliselt karistatav. Loomakaitseseaduse § 26 lõike 1 punkti e järgi liigitatakse looma hülgamine või hülgamine loomade julmusena; nii aktiivne kui ka passiivne loobumine on seadusega keelatud, nagu näitab veebisait tierimrecht.org/de/recht/lexikon-tierschutzrecht/ausstellen-und-zurcklasse/. Siin ei ole oluline mitte see, kas loomaga ka reaalselt midagi juhtub, vaid pigem risk tema heaolule, jättes ta ebaturvalisse kohta.
Politsei otsib nüüd tunnistajaid, kes saaksid juhtunu kohta asjakohast teavet anda. Jälle jääb üle vaid loota, et sellised julmad teod ei jää karistuseta. Nagu praegune uuring näitab, esitatakse Saksamaal loomade heaoluga seotud kuritegude eest harva süüdistus ja süüdimõistvad kohtuotsused on sageli leebed ning tulemus piirdub sageli trahvidega, nagu on ka teatatud [lto.de.
Šokeeriv statistika
2020. aastal mõisteti loomakaitsealastes rikkumistes süüdi vaid 1027 inimest ja märkimisväärne 95 protsenti kohtuotsustest moodustasid rahatrahvid. Kahjuks enamik juhtumeid jäetakse ära ja vanglakaristust mõistetakse harva. Uuring on näidanud, et prokuröride ja veterinaarasutuste vahel on sageli puudulik suhtlus, mis tähendab, et loomade julmusest ei teatata sageli.
See häbiväärne fakt on murettekitav, eriti arvestades šokeerivaid teateid väärkohtlemisest loomakasvatuses. Kuidas on siis lood loomakaitseseaduse järjepideva kohaldamisega? Paljud nõuavad juba põhjalikku reformi, et muuta eeskirjad tõhusamaks ja õiglasemaks.
Rastatti juhtum annab taaskord mõista, et ainult seadusandlusest loomade heaolu tagamiseks ei piisa. See nõuab ka kogukonna pühendumust ja valvsust, et varakult avastada ja teavitada loomade heaoluga seotud kuritegusid.