Ärev PFAS-i saastumine: mürgised kemikaalid ohustavad meie vett!

Ärev PFAS-i saastumine: mürgised kemikaalid ohustavad meie vett!

Mis on viimasel ajal Saksamaa veekvaliteeti parandanud? Teema, mille üle paljud inimesed mõtlevad, on per- ja polüfluoritud alküülained, paremini tuntud kui PFAS. Need "igavesti kemikaalid", mis on vaevalt lagunevad, põhjustavad tõsiseid terviseprobleeme, nagu Schwäbische.de. Arvatakse, et need on kantserogeensed ning võivad põhjustada ka närvisüsteemi häireid ja südame-veresoonkonna haigusi.

Viimaste uuringute käigus leiti Šveitsis Appenzell Innerrhodenis lehmapiimast PFAS-i jälgi. Põhjus peitub saastunud reoveesettes, mida kasutati seal väetisena aastani 2006. Mure on joogivee kvaliteedi pärast ka Saksamaal, näiteks Memmingeni lennujaamas, kus saaste avastati kümme aastat tagasi. Joogiveevärgi muutmine Ungerhauseni kogukonnas läks maksma üle 800 000 euro.

EL ja PFAS-i probleem

Kuid väljakutseid ei tunta ainult kohapeal. Euroopa Liit kutsus juba 2019. aastal üles koostama tegevuskava PFAS-i ebaoluliste kasutuste piiramiseks. Kasvab surve komisjonile mitte ainult PFAS-i sisaldavate pestitsiidide ja F-gaaside kasutamise uuesti läbivaatamiseks, vaid ka joogivee rangemate kvaliteedistandardite kehtestamiseks. Seda tõestab praegune aruanne Europaparlament.eu, milles käsitletakse PFASide ja nende lagunemissaaduste, nagu trifluoroäädikhape (TFA) probleemi. TFA kõrge kontsentratsioon muudab joogiveest eemaldamise peaaegu võimatuks või ülemäära kulukaks.

Mainitud tervisemuresid ei tasu alahinnata. PFAS-i toksikoloogilised profiilid näitavad, et need kemikaalid kogunevad kehasse ja imenduvad toidu või vee kaudu. Uuringud on näidanud suurenenud kalduvust nakatuda, kolesteroolitaseme muutusi ja sünnikaalu kõrvalekaldeid, nagu Föderaalne Keskkonnaagentuur on dokumenteerinud üksikasjalikes inimeste bioseire uuringutes. PFAS-i ülejäänud ohte ei tohiks jätta juhuse hooleks.

Järelevalvemeetmed

Kokkupuute jälgimiseks tehakse Saksamaal regulaarset inimese bioseiret. Eriti murettekitav on see, et 2024. aasta GerES VI uuringu kohaselt on juba tuvastatud märkimisväärne arv PFAS-i saastunud täiskasvanuid. Siin ületas 21,1% osalejatest HBM I väärtust PFOA puhul, mis on üks levinumaid PFAS-i ja 7,3% PFOS-i puhul. Nende kemikaalide eest kaitsmise pikaealisus ja raskused nõuavad veelgi suuremaid meetmeid.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et PFAS-i probleem nõuab suurimat tähelepanu mitte ainult regionaalselt, vaid ka Euroopa tasandil. Teabevahetus ja meetmed nende mürgiste ühendite vähendamiseks on keskkonna ja elanikkonna tervise kaitsmiseks hädavajalikud. Otsustavat rolli võib siin mängida selgete piirväärtuste väljatöötamine, nagu need, mis on suunatud EL-i joogiveedirektiivi 2026. aasta muudatusega.