Politsei arreteeris Ludwigshafeni rahupargi mässu tõttu migrantide rühma!

Transparenz: Redaktionell erstellt und geprüft.
Veröffentlicht am

Politsei valves Ludwigshafenis: segadus immigratsiooniametis ja suur intsident Rahupargis 28. septembril 2025.

Polizei im Einsatz in Ludwigshafen: Tumulte in der Ausländerbehörde und größerer Vorfall im Friedenspark am 28.09.2025.
Politsei valves Ludwigshafenis: segadus immigratsiooniametis ja suur intsident Rahupargis 28. septembril 2025.

Politsei arreteeris Ludwigshafeni rahupargi mässu tõttu migrantide rühma!

Ludwigshafenis toimus Rahupargis suur politseioperatsioon laupäeva pärastlõunal, 27. septembril 2025. Umbes kell 13.30 reageerisid ametnikud intsidendile, milles osales mitu inimest. Tunnistajate ütlused näitavad, et osa neist inimestest oli kolme- kuni neljaliikmeline migrantide rühm. See operatsioon viis politseinike osa asjaosalistest maapinnale tooma ja kinni hoidma. Juhtunu täpsema tausta kohta praegu ametlikku teavet ei ole, samas kui uurimine alles käib ja tunnistajate ütlusi tuleb hinnata. MRN-News teatas järelaruandest.

Nädal varem, 20. septembril 2025, pidi politsei sekkuma Ludwigshafeni linna immigratsiooniametis tormilistes stseenides. Need juhtumid leidsid aset Hemshofis Mottstrassel ja viisid klientide vahel vägivaldsete kähmlusteni. Haldustöötajate solvamised ei olnud haruldased, mistõttu tuli asutus kaks korda ennetähtaegselt sulgeda. Rheinpfalz teatas asjaosaliste agressiivsest käitumisest.

Rände ja kuritegevuse taust

Ludwigshafeni sündmused tõstavad esile arutelu rände ja selle tajumise üle ühiskonnas. Kui avalikkuses räägitakse sageli immigratsioonist tingitud kuritegevuse kasvust, siis uuringud näitavad, et see pole nii. Vaatamata sellele, et välismaalaste arv on viimase kahe aastakümne jooksul kasvanud üle 70 protsendi, on kuritegude arv Saksamaal vähenenud. Meediateenuste integratsiooni andmetel langes aastatel 2005–2019 kuritegude arv ligikaudu 16 protsenti, vägivallakuriteod aga 15 protsenti. Siiski tuleb märkida, et koroonaviiruse pandeemia järgne kuritegevuse tõus on tingitud järelejõudmismõjudest ja majanduslikust stressist.

Statistika näitab, et 2024. aastal olid umbes 41,8 protsenti kahtlusalustest välismaalased. Tuleb märkida, et demograafilised tegurid, nagu migrantide keskmine vanus ja sugu, on korrelatsioonis kõrgema kuritegevuse määraga. Paljud välisriigi kodanikud elavad kõrge kuritegevuse tasemega piirkondades, mis suurendab ka ohtu sattuda ise kuritegevusesse.

Korduvalt on kajastatud, et meedia keskendub oma raportites ebaproportsionaalselt suurele hulgale välismaistele kahtlustatavatele. See toob kaasa suurema migratsiooniriski tajumise, kuigi täpsed andmed näitavad, et vägivaldsed teod toimuvad peamiselt mittesakslaste seas. Ludwigshafeni olukord ei saa seega olla üksikjuhtum, vaid on eeskujuks laiemale arutelule rände, integratsiooni ja sellega kaasnevate ühiskonnaprobleemide üle.