Elektrimaksu vastuoluline teema: koalitsioon surve all enne otsustavat kohtumist!

Elektrimaksu vastuoluline teema: koalitsioon surve all enne otsustavat kohtumist!

2. juulil 2025 koguneb Berliinis liidu ja SPD koalitsioonikomisjon ning üks kuumemaid teemasid on laual elektrimaksu alandamine. Arutelu keskmes on liidukantsler Friedrich Merz (CDU) ja asekantsler Lars Klingbeil (SPD). Merz on sihikindel ja rõhutab, et teda ei huvita ainult kriisijuhtimine, vaid ka jätkusuutlikud lahendused kodanike jaoks. Klingbeil läheb kohtumisele aga nõrgenenud pärast SPD esimeheks valimist, mis tõi koalitsioonis lisapingeid. Uudne on ka Bärbel Bas, kes osaleb nüüd SPD kaaspartei juhina koalitsioonikomisjonis ja võiks koosolekule värsket õhku tuua.

Koalitsiooni keskseks murekohaks on kavandatav elektrimaksude alandamine eelkõige tarbijate jaoks. Kabinetis on plaanis 1. jaanuarist 2026 kehtestada energiahindade leevendus, mis hõlmab võrgutasude alandamist ja gaasihoidlate tasu kaotamist. Elektrimaksu alandamine nii tööstuses kui ka põllumajanduses ja metsanduses peab olema "püsiv", kuid üleriigilist alandamist kõigile tarbijatele peetakse praegu rahaliselt keeruliseks. Selle määruse kriitikat tuleb nii ettevõtjate ühendustelt kui ka liidu enda ridadest. Merz nõuab suuremat selgust ja on avatud võimalikule laienemisele, kui suudetakse tagada asjakohane vastufinantseerimine.

Väljakutsed ja nõudmised

Arutelust tulenevad nõudmised on keerulised. Hinnanguliselt läheks kõigi tarbijate elektrimaksude alandamine maksma 5,4 miljardit eurot, mis tähendab, et koalitsioon peaks selle summa rahastamiseks muud projektid ootele panema. Majandus nõuab selgeid perspektiive ning energia- ja tööjõukulude leevendust, samas kui arutelu kodanike raha üle ei ole vähem tuline. Merz ja Klingbeil näevad tuleval aastal säästmispotentsiaali 1,5 miljardit eurot ning hiljem isegi 4,5 miljardit eurot. Seni umbes 3,9 miljardit eurot maksma läinud kodanikuraha pälvib kriitikat ja liit surub peale reformi.

Merz ja Klingbeil vaidlevad lisaks kodanikurahale ka emapensioni kehtestamise üle, mis peaks kehtima 2028. Siin tõukab CSU boss Markus Söder varasemat rakendamist, maksumaksjate liit aga peab nõudmist vastutustundetuks. Seevastu emapensioni peab Ühendühing vajalikuks vanemate naiste kõrge vaesusmäära tõttu.

Vaadake rahvusvahelisi elektrihindu

Energiahinna tõus Saksamaal on rahvusvahelises võrdluses kuum kartul. Valju stromvkation.de Saksamaa tööstusettevõtted maksid 2023. aastal umbes 20,3 senti kilovatttunni eest, samas kui võrreldavad hinnad sellistes riikides nagu USA või Hiina jäid 8,4 ja 11,3 sendi vahele. Vaatamata 2024. aasta väikesele langusele on Saksamaa hinnad jätkuvalt konkurentide tasemest kõrgemal. See näitab selgelt, et Saksamaa tööstuskoht seisab silmitsi väljakutsega, mis on märgatav ka tarbijatele.

Probleemi lahendamiseks rakendavad erinevad poliitilised tegijad erinevaid strateegiaid: CDU/CSU pooldab elektrimaksude mõõdukat langetamist, et leevendada nii kodumajapidamiste kui ka ettevõtete koormust. Seevastu SPD taotleb alternatiivseid lahendusi, nagu "kliimaraha", et toetada peamiselt madala sissetulekuga leibkondi. Samal ajal nõuab AfD ka elektrimaksude drastilist vähendamist või isegi täielikku kaotamist.

Koalitsioonikomisjonis toimunud aruteludest tulenevad väljakutsed on keerulised ja kaugeleulatuvad. Kodanikud võivad olla uudishimulikud, et näha, milliseid lahendusi Merz ja Klingbeil lõpuks esitavad energiahindade kõrge koormuse vastu võitlemiseks ning samal ajal stabiilse ja õiglase majandusstruktuuri loomiseks. Aeg näitab, kas poliitilised lubadused suudetakse ellu viia ja kuidas koalitsioon avalikkuse survel koostööd teeb.